No edit permissions for Eesti keel / Estonian

TEXT 12

kāṅkṣantaḥ karmaṇāṁ siddhiṁ
yajanta iha devatāḥ
kṣipraṁ hi mānuṣe loke
siddhir bhavati karma-jā

kāṅkṣantaḥ — ihaldades; karmaṇām — karmaliste tegevuste; siddhim — täiuslikkust; yajante — nad kummardavad ohverdusi tuues; iha — materiaalses maailmas; devatāḥ — pooljumalad; kṣipram — väga kiiresti; hi — kindlasti; mānuṣe — inimühiskonnas; loke — selles maailmas; siddhiḥ — edu; bhavati — tuleb; karma-jā — karmalisest tööst.

Inimesed ihaldavad saavutada selles maailmas edu karmalistes tegevustes ning seetõttu kummardavad nad pooljumalaid. Sedasi toimides saavad nad loomulikult kiiresti maitsta oma tegevuste vilju.

Materiaalset maailma valitsevatest jumalatest ehk pooljumalatest on kujunenud ebaõige arusaam ning väheste teadmistega inimesed, ehkki tihtipeale õpetlase nime kandvad, suhtuvad pooljumalatesse kui Kõigekõrgema Jumala erinevatesse kehastustesse. Tegelikult pole aga pooljumalad mitte Kõigekõrgema Jumala erinevad kehastused, vaid Tema lahutamatud osakesed. Jumal on üks ja ainus; Ta omab aga suurt hulka lahutamatuid osakesi. „Vedades" öeldakse: nityo nityānām – Jumal on üks ja ainus. Īśvaraḥ paramaḥ kṛṣṇaḥ. Kõigekõrgem Jumal on üks ja ainus – Kṛṣṇa – ning pooljumalatele on antud võim juhtida seda materiaalset maailma. Need pooljumalad on kõik elusolendid (nityānām), kes omavad erineval määral materiaalset võimu. Nad ei saa olla võrdsed Kõigekõrgema Jumalaga – Nārāyaṇaga, Viṣṇuga, Kṛṣṇaga. See, kes peab Jumalat ja pooljumalaid võrdseiks, on tegelikult ateist ehk pāṣaṇḍī. Isegi selliseid võimsaid pooljumalaid nagu Brahmād ja Śivat ei saa võrrelda Kõigekõrgema Jumalaga. Ka Brahmā ja Śiva kummardavad tegelikult Jumalat (śiva-viriñci-nutam). Ometigi kummardavad paljud rumalad inimesed aga antropomorfismi ja zoomorfismi vääriti mõistmise tõttu inimesi ühiskonna eesotsas. Sõnad iha devatāḥ tähistavad materiaalses maailmas suurt mõjuvõimu omavat inimest või pooljumalat. Kuid Nārāyaṇa ehk Viṣṇu ehk Kṛṣṇa, Jumala Kõrgeim Isiksus, ei kuulu siia materiaalsesse maailma. Ta on kogu materiaalse loome suhtes transtsendentaalne ehk sellest kõrgemal seisev. Isegi impersonalistide juht Śrīpāda Śaṅkarācārya tunnistas, et Nārāyaṇa ehk Kṛṣṇa asub väljaspool seda materiaalset loomet. Kuid rumalad inimesed (hṛta-jñāna) kummardavad ikkagi pooljumalaid, sest nad soovivad saada koheseid tulemusi. Nad saavutavadki ihaldatud tulemused, kuid ei tea, et sel teel omandatud resultaadid on ajalikud ning mõeldud vaid vähemarukate inimeste jaoks. Arukas inimene viibib Kṛṣṇa teadvuses ning tal pole vajadust kummardada tühiseid pooljumalaid koheste, kuid ajalike resultaatide nimel. Nii pooljumalad kui ka nende kummardajad haihtuvad koos selle materiaalse maailma hävimisega. Kõik pooljumalate annid on materiaalsed ning ajutised. Materiaalsed maailmad ning nende elanikud, sealhulgas ka pooljumalad, on vaid väikesed mullikesed kosmilises ookeanis. Selles maailmas on inimühiskond lihtsalt hullunud ajalikest nähtustest nagu näiteks küllusest maa, pere ja kõikvõimalike mugavuste kujul. Kõikide nende ajalike hüvede saavutamiseks kummardavad nad pooljumalaid või ühiskonnas suurt mõjuvõimu omavaid inimesi. Kui keegi saab riigi poliitilise juhi kummardamise eest ministritoolile, loeb ta end kohe paljusaavutanud inimeseks. Sellist ajalikku heaolu saavutada soovides lipitsevad nad nn. liidrite või „suurte ninade" ees ning tõepoolest saavutavadki tihtipeale oma soovitud eesmärgi. Need rumalad inimesed ei huvitu Kṛṣṇa teadvusest ega soovi leida lõplikku lahendust kõikidele materiaalse eksistentsi raskustele. Nad ihaldavad meelelisi naudinguid ning nende võimaldamiseks kummardavad nad mõjuvõimsaid elusolendeid, keda tuntakse pooljumalatena. Antud värss viitab sellele, et vaid vähesed inimesed tunnevad huvi Kṛṣṇa teadvuse vastu. Nad on huvitunud peamiselt vaid materiaalsetest naudingutest ning kummardavad seetõttu mõnd mõjuvõimsat elusolendit.

« Previous Next »