TEXT 30
sarve ’py ete yajña-vido
yajña-kṣapita-kalmaṣāḥ
yajña-śiṣṭāmṛta-bhujo
yānti brahma sanātanam
sarve — kõik; api — ehkki näiliselt erinevad; ete — need; yajña-vidaḥ — teadlik ohverduste sooritamise eesmärgist; yajña-kṣapita — olles nende sooritamise läbi puhastunud; kalmaṣāḥ — pattude järelmõjud; yajña- śiṣṭa — sellise yajña sooritamise tulemuse; amṛta-bhujaḥ — need, kes on maitsnud sellist nektarit; yānti — lähenevad; brahma — kõrgeim; sanātanam — igavene atmosfäär.
Kõik need erinevate ohverduste sooritajad, kes teavad ohverduste eesmärki, puhastuvad pattude järelmõjudest ning, olles maitsnud ohverduste tulemuste nektarit, lähenevad nad kõrgeimale igavesele atmosfäärile.
Eelnevast erinevat laadi ohverduste (nimelt omandi ohverdamise, „Vedade" või filosoofiliste doktriinide uurimise ja joogasüsteemide praktiseerimise) selgitusest ilmneb, et kõikide nende ühine eesmärk on kontrollida meeli. Meelte rahuldamine on materiaalse eksistentsi esmane põhjus ning seepärast, viibimata meelte rahuldamisest kõrgemal tasandil, pole ka võimalik tõusta täiuslike teadmiste, täiusliku õndsuse ja täiusliku elu igavesele tasandile. See tasand asetseb igaveses ehk Brahmani atmosfääris. Kõik eespool nimetatud ohverdused aitavad inimesel puhastuda materiaalse eksistentsi pattude järelmõjudest. Elus sellise arengu saavutamise läbi ei saa inimene mitte üksnes õnnelikuks ja vabaks igasugusest puudusest, vaid selle läbi jõuab ta lõpptulemusena Jumala igavesse kuningriiki, kas siis liitudes impersonaalse Brahmaniga või astudes suhetesse Jumala Kõrgeima Isiksuse Kṛṣṇaga.