TEXT 15
yuñjann evaṁ sadātmānaṁ
yogī niyata-mānasaḥ
śāntiṁ nirvāṇa-paramāṁ
mat-saṁsthām adhigacchati
yuñjan — praktiseerides; evam — nagu eespool mainitud; sadā — pidevalt; ātmānam — keha, mõistus ja hing; yogī — müstik ja transtsendentalist; niyata-mānasaḥ — reguleeritud mõistusega; śāntim — rahu; nirvāṇa- paramām — materiaalse eksistentsi lõpu; mat-saṁsthām — vaimse taeva (Jumala kuningriigi); adhigacchati — saavutab.
Sel viisil keha, mõistust ja tegevusi pidevalt kontrollides jõuab reguleeritud mõistusega transtsendentalist ja müstik Jumala kuningriiki [Kṛṣṇa elupaika], lõpetades materiaalse eksistentsi.
Siin kirjeldatakse selgelt jooga praktiseerimise lõplikku eesmärki. Jooga praktiseerimise eesmärgiks ei ole materiaalse edu saavutamine. Selle eesmärk on lõpetada materiaalne eksistents. See, kes soovib parandada oma tervist või ihaldab materiaalset täiuslikkust, ei ole „Bhagavad-gītā" kinnituste kohaselt joogi. Samuti ei tähenda materiaalse eksistentsi lõpp sisenemist tühjusesse. Tühjus on ainult müüt. Jumala loomes pole kusagil tühjust. Materiaalse eksistentsi lõpp tähendab sisenemist vaimsesse taevasse, Jumala asupaika. Ka Jumala asupaika kirjeldatakse „Bhagavad-gītās" selgelt. Seal öeldakse, et vaimses taevas ei ole vajadust päikese, kuu või elektri järele. Kõik vaimse kuningriigi planeedid on isevalgustuvad nagu Päike materiaalses maailmas. Jumala kuningriik asub kõikjal, kuid vaimset taevast ning sealseid planeete nimetatakse paraṁ dhāmaks ehk ülimateks elupaikadeks.
Nagu kinnitab siin selgelt Jumal Ise (mat-cittaḥ, mat-paraḥ, mat- saṁsthām), saavutab täiuslikkuseni jõudnud joogi, kes omab täielikke teadmisi Jumal Kṛṣṇast, tõelise rahu ja jõuab lõpuks Tema kõrgeimasse asupaika, Kṛṣṇalokale, mida tuntatakse ka nime Goloka Vṛndāvana all. „Brahma-saṁhitās" (5.37) öeldakse selgelt: goloka eva nivasaty akhilātma- bhūtaḥ – ehkki Jumal viibib alati Oma Golokana tuntud elupaigas, on Ta tänu Oma kõrgematele vaimsetele energiatele nii kõikeläbiv Brahman kui ka paikne Paramātmā. Keegi ei saa jõuda vaimsesse taevasse (Vaikuṇṭhale) või Jumala igavesse asupaika (Goloka Vṛndāvanasse) ilma Kṛṣṇa ja Tema täieliku ekspansiooni Viṣṇu täpse mõistmiseta. Seepärast on Kṛṣṇa teadvuses töötav inimene täiuslik joogi, sest tema mõistus on pidevalt süvenenud Kṛṣṇa tegevustesse (sa vai manaḥ kṛṣṇa-padāravindayoḥ). Ka „Vedadest" („Śvetāśvatara Upaniṣad" 3.8) saame me teada, et sünnist ja surmast on võimalik kõrgemale tõusta ainult Jumala Kõrgeimat Isiksust, Kṛṣṇat mõistes (tam eva viditvāti mṛtyum eti). Teisisõnu öeldes on jooga täiuslikkuseks materiaalsest eksistentsist vabanemine, mitte aga inimeste lollitamine maagiaga või võimlemisharjutuste sooritamine.