TEXT 4
yadā hi nendriyārtheṣu
na karmasv anuṣajjate
sarva-saṅkalpa-sannyāsī
yogārūḍhas tadocyate
yadā — kui; hi — kindlasti; na — ei; indriya-artheṣu — meelte rahuldamises; na — mitte kunagi; karmasu — karmalistes tegevustes; anuṣajjate — tegeleb paratamatult; sarva-saṅkalpa — kõikidest materiaalsetest soovidest; sannyāsī — loobuja; yoga-ārūḍhaḥ — joogas kaugele jõudnu; tadā — sel ajal; ucyate — öeldakse olevat.
Inimest peetakse joogas kaugele jõudnuks, kui ta, olles lahti öelnud kõikidest materiaalsetest soovidest, ei tegutse ei meelte rahuldamise ega töö viljade nimel.
Kui inimene on end täielikult rakendanud Jumala teenimisse transtsendentaalses armastuses, siis kogeb ta sisemuses rahu ning seetõttu pole enam hõivatud meelte rahuldamise või karmalise tegevusega. Rakendamata end Jumala teenimisse, on inimene sunnitud tegutsema meelte rahuldamiseks, sest tegevusetult pole võimalik elada. Kṛṣṇa teadvuseta on inimene alati sunnitud otsima enesekeskset või laiemat isiklike huvidega tegevust. Kuid Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene võib teha kõike Kṛṣṇa rahuldamiseks ning olla seeläbi meelte rahuldamisest täielikult lahti öelnud. See, kes pole jõudnud sellise arusaamani, peab materiaalseid ihasid püüdma mehaaniliselt vältida. Enne seda pole joogatrepi kõrgeimale astmele jõudmine võimalik.