TEXT 14
daivī hy eṣā guṇa-mayī
mama māyā duratyayā
mām eva ye prapadyante
māyām etāṁ taranti te
daivī — transtsendentaalne; hi — kindlasti; eṣā — see; guṇa-mayī — materiaalse looduse kolmest guṇast koosnev; mama — Minu; māyā — energia; duratyayā — väga raske ületada; mām — Mulle; eva — kindlasti; ye — need, kes; prapadyante — alistuvad; māyām etām — seda illusoorset energiat; taranti — ületavad; te — nemad.
Seda Minu jumalikku energiat, mis koosneb materiaalse looduse kolmest guṇast, on raske ületada, kuid nendele, kes on alistunud Minule, pole sellest kõrgemale tõusmine raske.
Jumala Kõrgeim Isiksus omab lugematul arvul energiaid ning kõik need energiad on jumalikud. Ehkki elusolendid on Tema energiate lahutamatud osakesed ning seega samuti jumalikud, puutudes kokku materiaalse energiaga, katab see nende algse kõrgema energia. Materiaalse energia poolt kaetud elusolend ei saa selle mõju alt vabaneda. Nagu eespool öeldud, on nii materiaalne kui ka vaimne loodus, lähtudes Jumala Kõrgeimast Isiksusest, igavesed. Elusolendid kuuluvad Jumala igavese kõrgema energia hulka, kuid olles saastunud madalamast energiast, s.o. mateeriast, on ka nende illusioon igavene. Tingimustest sõltuvat hinge nimetatakse seepärast nitya-baddhaks ehk igavesti tingimustest sõltuvaks. Keegi ei suuda materiaalse maailma ajaloost välja uurida kindlat hetke, millal elusolend sattus tingimustest sõltuvusse. Ehkki materiaalne loodus on madalam energia, on materiaalse looduse küüniste vahelt vabaks pääseda väga raske, sest lõppkokkuvõttes juhib materiaalset energiat kõrgeim tahe, mille üle elusolenditel võimu ei ole. Käesolevas värsis öeldakse, et madalam, materiaalne energia on oma looduselt jumalik, sest see on ühenduses Jumalaga, ning seda juhib jumalik tahe. Toimides vastavalt jumalikule tahtele, toimib materiaalne loodus imepäraselt, kosmilist avaldumist luues ja hävitades, ehkki ta on madalam loodus. „Vedad" kinnitavad seda järgmiselt: māyāṁ tu prakṛtiṁ vidyān māyinaṁ tu maheśvaram. „Ehkki māyā [illusioon] on võlts ehk ajalik, on māyā taga peidus suurim võlur, Jumala Isiksus, kes on Maheśvara, kõrgeim kontrollija." („Śvetāśvatara Upaniṣad" 4.10)
Sõna guṇa teine tähendus on „köis". Tingimustest sõltuv hing on tugevalt illusiooni köitega kinni seotud. Kätest ja jalust seotud inimene ei saa end ise vabastada – selleks on vaja köidikuist vaba inimese abi. Kuna seotud inimene ei saa aidata teist kinniseotut, peab tema päästja olema köidikuist vabanenud inimene. Seega saab tingimustest sõltuva hinge vabastada üksnes Jumal Kṛṣṇa või Tema autoriteetne esindaja vaimse õpetaja näol. Sellise kõrgema abita pole materiaalse looduse köidikuist võimalik vabaneda. Pühendunud teenimine ehk Kṛṣṇa teadvus võib aidata inimesel vabanemiseni jõuda. Kṛṣṇa, olles illusoorse energia valitseja, võib käskida sellel ületamatul energial tingimustest sõltuv hing vabaks lasta. Ta annab materiaalsele energiale sellise korralduse Oma põhjendamatust armulikkusest Talle alistunud hinge vastu ning Oma vanemlikust kiindumusest elusolendi vastu, kes on algselt Jumala armastatud poeg. Seepärast on Jumala lootosjalgadele alistumine ainus viis pääseda vabaks karmi materiaalse looduse küüniste vahelt.
Ka sõnad mām eva on tähelepanuväärsed. Mām tähendab „üksnes Kṛṣṇale (Viṣṇule) ning mitte Brahmāle ega Śivale". Ehkki Brahmā ja Śiva on väga kõrgelt arenenud hinged, viibides Viṣṇuga peaaegu samal tasandil, ei ole need rajo-guṇa (kire) ja tamo-guṇa (teadmatuse) inkarnatsioonid suutelised vabastama tingimustest sõltuvaid hingi māyā küüniste vahelt. Teisisõnu öeldes viibivad ka Brahmā ja Śiva māyā mõju all. Üksnes Viṣṇu on māyā valitseja, ning seepärast on üksnes Tema võimeline vabastama tingimustest sõltuvaid hingi. „Vedades" („Śvetāśvatara Upaniṣad" 3.8) kinnitatakse seda fraasiga tam eva viditvā, mis tähendab, et vabanemine on võimalik üksnes Kṛṣṇa mõistmise läbi. Isegi Śiva kinnitab, et vabanemiseni saab jõuda ainult Viṣṇu armust. Śiva ütleb: mukti-pradātā sarveṣāṁ viṣṇur eva na saṁśayaḥ. „Pole kahtlust, et Viṣṇu on iga elusolendi vabastaja."