KAHEKSAS PEATÜKK

TEXT 1: Arjuna küsis: Oo, mu Jumal, oo, Kõrgeim Isiksus, mis on Brahman? Mis on „mina"? Mis on karmalised tegevused? Mis on materiaalne avaldumine? Ning kes on pooljumalad? Palun, selgita mulle kõike seda.

TEXT 2: Oo, Madhusūdana, ütle, kes on ohverduste Jumal ning kuidas elab Ta kehas? Ning kuidas saavad pühendunud teenimist praktiseerivad inimesed mäletada Sind surmahetkel?

TEXT 3: Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Hävitamatut ja transtsendentaalset elusolendit nimetatakse Brahmaniks ning tema igavest olemust nimetatakse adhyātmaks ehk „minaks". Elusolendite materiaalsete kehade arengule suunatud tegevusi nimetatakse karmaks ehk resultaatidele suunatud tegevusteks.

TEXT 4: Oo, parim kehastunud olendite hulgast! Füüsilist loodust, mis pidevalt muutub, nimetatakse adhibhūtaks [materiaalseks avaldumiseks]. Jumala kõiksuse kuju, mis sisaldab kõiki pooljumalaid, nagu päikese- ja kuujumal, nimetatakse adhidaivaks. Ning Mind, Kõigekõrgemat Jumalat, kes Ma asetsen Ülihingena iga kehastunud olendi südames, nimetatakse adhiyajñaks [ohverduste Jumalaks].

TEXT 5: Ja igaüks, kes elu lõpul oma kehast lahkudes mäletab üksnes Mind, saavutab kohe Minu looduse. Selles pole vähimatki kahtlust.

TEXT 6: Ükskõik, millist eksistentsi seisundit inimene kehast lahkudes mäletab, oo, Kuntī poeg, selle seisundini ta kahtlemata ka jõuab.

TEXT 7: Seepärast, oo, Arjuna, pead sa alati mõtlema Minust kui Jumala Kõrgeimast Isiksusest – Kṛṣṇast, ning täitma samal ajal sinule määratud võitlemise kohust. Kui sa oled pühendanud oma tegevused Mulle ja kinnitanud oma mõistuse ning arukuse Minule, jõuad Sa kindlasti Minuni.

TEXT 8: Oo, Pārtha, see, kes mediteerib Minule kui Jumala Kõrgeimale Isiksusele, kelle mõistus on pidevalt hõivatud Minu mäletamisega ega kaldu sellelt teelt kõrvale, jõuab kindlasti Minuni.

TEXT 9: Kõrgeimale Isikule tuleks mediteerida kui olendile, kes teab kõike, kes on vanim, kes on kõige kontrollija, kes on väiksem väikseimast ning kes on kõige alalhoidja, kes jääb väljapoole kõiki materiaalseid arusaamu, kes on käsitlematu ning kes on alati isik. Ta on helendav kui Päike ning Ta on transtsendentaalne, sellest materiaalsest loodusest kõrgemal seisev.

TEXT 10: See, kes fikseerib surmahetkel oma eluõhu kulmude vahele ning meenutab kõigutamatu mõistusega, jooga jõul, täies pühendumuses Kõigekõrgemat Jumalat, jõuab kindlasti Jumala Kõrgeima Isiksuse juurde.

TEXT 11: Suured, loobumuslikku elukorraldust järgivad targad, kes tunnevad põhjalikult „Vedasid" ja kordavad oṁkārat, sisenevad Brahmanisse. Ihaldades sellist täiuslikkust, praktiseeritakse tsölibaati. Ma selgitan sulle nüüd lühidalt protsessi, mille abil on võimalik saada lunastust.

TEXT 12: Jooga tähendab kõikidest meelelistest tegevustest lahti ütlemist. Sulgedes kõik meelte uksed ning fikseerides mõistuse südamele ja eluõhu pealaele, kinnistab inimene end joogas.

TEXT 13: Kui inimene, pärast sellist jooga praktiseerimist ja püha silbi oṁ – ülima tähtede kombinatsiooni – kordamist, mõtleb kehast lahkudes Jumala Kõrgeimale Isiksusele, siis jõuab ta kindlasti vaimsetele planeetidele.

TEXT 14: Oo, Pṛthā poeg, selle jaoks, kes Mind alati kõrvalekaldumatult mäletab, on Minuni jõudmine lihtne, sest selline inimene on pidevalt hõivatud Minu pühendunud teenimisega.

TEXT 15: Olles jõudnud Minuni, ei pöördu suured hinged – Minule pühendunud joogid – kunagi tagasi siia kannatusi täis ajalikku maailma, sest nad on saavutanud kõrgeima täiuslikkuse.

TEXT 16: Kõik materiaalse maailma planeedid, kõrgeimast madalaimani, on kannatusi täis paigad, kus elusolendid peavad taas ja taas sündima ning surema. Kuid see, kes jõuab Minu elupaika, oo, Kuntī poeg, ei pea enam kunagi uuesti sündima.

TEXT 17: Inimeste ajaarvestuse kohaselt on ühe Brahmā päeva pikkuseks tuhat ajastut ning sama kaua kestab ka üks Brahmā öö.

TEXT 18: Brahmā päeva alguses muutuvad kõik elusolendid mitteavaldunud seisundist avaldunuks ning kui saabub Brahmā öö, sulavad nad taas mitteavaldumisse.

TEXT 19: Brahmā päeva saabudes avalduvad kõik elusolendid taas ja taas, oo, Pṛthā poeg, ning kui laskub Brahmā öö, hävivad nad abitult.

TEXT 20: Lisaks materiaalsele maailmale eksisteerib aga ka teine, mitteavaldunud loodus, mis on igavene ning avaldunud ja mitteavaldunud mateeria suhtes transtsendentaalne. See on kõrgeim ja hävimatu. Kui selles maailmas kõik hävib, püsib see osa muutumatuna.

TEXT 21: Minu kõrgeim elupaik on koht, mida vedantistid kirjeldavad kui mitteavaldunut ja veatut ning seda teatakse kui kõrgeimat eesmärki, milleni jõudes pole enam kunagi vaja tagasi pöörduda.

TEXT 22: Oo, Pṛthā poeg, kõigist võimsama Jumala Kõrgeima Isiksuseni on võimalik jõuda puhta pühendumusega. Ehkki Ta viibib Oma elupaigas, on Ta kõikeläbiv ning kõik asetseb Temas.

TEXT 23: Oo, parim Bhāratate hulgas, Ma selgitan sulle nüüd neid erinevaid ajahetki, mil siit maailmast lahkuvad joogid kas pöörduvad siia tagasi või saavutavad vabanemise.

TEXT 24: Need, kes tunnevad Kõigekõrgemat Brahmanit, jõuavad Temani, kui nad lahkuvad siit maailmast tulejumaluse valitsemise ajal, valgel ajal, päeva soodsal hetkel, kasvava kuu kahe nädala jooksul või kuue kuu jooksul, mil Päike liigub põhja pool.

TEXT 25: Müstik, kes lahkub siit maailmast suitsus, öösel, kahaneva kuu kahe nädala jooksul või kuue kuu jooksul, mil Päike liigub lõuna pool, jõuab planeedile Kuu, kuid peab taas tagasi pöörduma.

TEXT 26: Vedakirjanduse kohaselt on sellest maailmast lahkumiseks kaks võimalust: valguses ja pimeduses. See, kes lahkub oma kehast valgel ajal, ei pea tagasi pöörduma, kuid see, kes teeb seda pimeduses, tuleb tagasi.

TEXT 27: Oo, Arjuna, ehkki pühendunud teavad neid kahte teed, ei satu nad kunagi segadusse. Seepärast ole alati kindel pühendumuses.

TEXT 28: Inimene, kes võtab omaks pühendunud teenimise tee, ei jää ilma resultaatidest, mida saadakse „Vedade" uurimisest, askeeside ja ohverduste sooritamisest, heategevusest, filosofeerimisest või karmalisest tegevusest. Teenides pühendunult Jumalat, saavutab ta kõikide loetletud tegevuste resultaadid, ning jõuab lõpuks kõrgeimasse igavesse elupaika.