TEXT 19
bhūta-grāmaḥ sa evāyaṁ
bhūtvā bhūtvā pralīyate
rātry-āgame ’vaśaḥ pārtha
prabhavaty ahar-āgame
bhūta-grāmaḥ — kõikide elusolendite hulk; saḥ — need; eva — kindlasti; ayam — see; bhūtvā bhūtvā — korduvalt sündides; pralīyate — hävitatakse; rātri — öö; āgame — saabudes; avaśaḥ — automaatselt; pārtha — oo, Pṛthā poeg; prabhavati — on avaldunud; ahaḥ — päeva; āgame — saabudes.
Brahmā päeva saabudes avalduvad kõik elusolendid taas ja taas, oo, Pṛthā poeg, ning kui laskub Brahmā öö, hävivad nad abitult.
Vähem arukad inimesed, kes püüavad jääda materiaalsesse maailma, võivad küll ajutiselt tõusta kõrgematele planeetidele, kuid peavad seejärel taas siia, Maale langema. Brahmā päeva jooksul võivad nad tegutseda selle materiaalse maailma kõrgematel ja madalamatel planeetidel, kuid Brahmā öö saabudes hävitatakse nad kõik. Brahmā päeva jooksul omandavad elusolendid materiaalsete tegevuste sooritamiseks erinevaid kehasid, kuid öö saabudes pole neil enam kehasid, vaid nad viibivad ühtselt Viṣṇu kehas. Brahmā päeva saabudes avalduvad nad taas. Bhūtvā bhūtvā pralīyate: päeva ajal muutuvad nad avaldunuks ning öö saabudes hävitatakse nad jälle. Lõpuks, kui Brahmā elu jõuab lõpule, hävitatakse nad kõik ning nad jäävad miljoniteks aastateks mitteavaldunud seisundisse. Ning kui Brahmā uuel ajastul taas sünnib, avalduvad ka elusolendid uuesti. Sedasi peab materiaalne maailm neid oma lummuse vangis. Kuid arukad inimesed, kes pöörduvad Kṛṣṇa teadvuse poole, kasutavad oma inimelu täielikult Jumala pühendunud teenimiseks, korrates Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare. Sel viisil kannavad nad end juba selle eluga Kṛṣṇa vaimsele planeedile, kus, nautides igavest õndsust, ei allu nad enam taassünnile.