No edit permissions for Eesti keel / Estonian

TEXT 11

avajānanti māṁ mūḍhā
mānuṣīṁ tanum āśritam
paraṁ bhāvam ajānanto
mama bhūta-maheśvaram

avajānanti — pilkavad; mām — Mind; mūḍhāḥ — rumalad inimesed; mānuṣīm — inimese kujul; tanum — keha; āśritam — omandades; param — transtsendentaalset; bhāvam — loodust; ajānantaḥ — teadmata; mama — Minu; bhūta — kõige eksisteeriva; mahā-īśvaram — kõrgeimat omanikku.

Rumalad inimesed pilkavad Mind, kui Ma laskun inimese kujul siia maailma. Nad ei tunne Minu transtsendentaalset loodust kõige olemasoleva Kõrgeima Valitsejana.

Käesoleva peatüki eelmiste värsside selgitustest ilmneb, et Jumala Kõrgeim Isiksus pole tavaline inimene, ehkki Ta ilmub inimese kujul. Jumala Isiksus, kes juhib kogu kosmilise avaldumise loomist, alalhoidmist ja hävitamist, ei saa olla inimene. Ometigi on palju rumalaid inimesi, kes peavad Kṛṣṇat lihtsalt võimsaks inimeseks ja ei millekski enamaks. Tegelikult on Ta aga algne Kõrgeim Isiksus, nagu kinnitatakse ka „Brahma-saṁhitās" (īśvaraḥ paramaḥ kṛṣṇaḥ). Tema on Kõigekõrgem Jumal.

Eksisteerib palju īśvarasid ehk valitsejaid, kes näivad igaüks eelmisest võimsamana. Materiaalses maailmas võime juhtidena leida ametnikke või direktoreid, kellest kõrgemale jääb mõni teine ametnik, kes omakorda allub ministrile ning viimane presidendile. Igaüks neist on valitseja, kuid keegi valitseb ka nende üle. „Brahma-saṁhitās" öeldakse, et Kṛṣṇa on kõrgeim valitseja. Nii materiaalses kui ka vaimses maailmas on kahtlemata palju valitsejaid, kuid Kṛṣṇa on kõrgeim valitseja (īśvaraḥ paramaḥ kṛṣṇaḥ) ning Tema keha on sac-cid-ānanda (vaimne).

Materiaalsete kehadega pole võimalik korda saata selliseid imepäraseid tegusid, mida kirjeldatakse eelmistes värssides. Kṛṣṇa keha on igavene, täis õndsust ja teadmisi. Ehkki Ta pole tavaline inimene, pilkavad rumalad inimesed Teda ning peavad Teda inimeseks. Tema keha kirjeldatakse sõnaga mānuṣīm, sest ta käitub inimese kombel, olles Arjuna sõber ja Kurukṣetra lahinguga seotud poliitik. Nii mõneski suhtes käitub Ta täpselt nagu tavaline inimene, kuid tegelikult on Tema keha sac-cid-ānanda-vigraha ehk igavene ning täis õndsust ja absoluutseid teadmisi. Seda kinnitatakse ka vedakirjanduses. Sac-cid-ānanda-rūpāya kṛṣṇāya: „Ma avaldan oma lugupidamist Jumala Kõrgeimale Isiksusele Kṛṣṇale, kes on igavene ning täis õndsust ja teadmisi." („Gopāla-tāpanī Upaniṣad" 1.1) Vedakirjandusest võime leida teisigi kirjeldusi. Tam ekaṁ govindam: „Sa oled Govinda, meelte ja lehmade naudingute allikas." Sac-cid-ānanda-vigraham: „Ning Sa omad transtsendentaalset, teadmisi ja õndsust täis igavest keha." („Gopāla- tāpanī Upaniṣad" 1.35)

Hoolimata nendest Jumal Kṛṣṇa keha transtsendentaalsetest omadustest ning hoolimata sellest, et see on täis õndsust ja teadmisi, on mitmeid niinimetatud õpetlasi ja „Bhagavad-gītā" kommenteerijaid, kes pilkavad Kṛṣṇat, pidades Teda tavaliseks inimeseks. Õpetlane võib olla eelmistes eludes sooritatud hea töö tulemusena väljapaistev inimene, kuid selline arusaam Śrī Kṛṣṇast tuleneb tema teadmiste vähesusest. Seepärast on ta mūḍha, sest ainult rumalad inimesed peavad Kṛṣṇat tavaliseks inimeseks, põhjusel, et nad ei oma teadmisi Kõigekõrgema Jumala ja Tema erinevate energiate salajastest tegevustest. Nad ei tea, et Kṛṣṇa keha on täielike teadmiste ja õndsuse sümbol, et Kṛṣṇa on kõige eksisteeriva omanik, ning et Ta võib vabastada igaüht. Kuna nad ei tea nendest Kṛṣṇa paljudest transtsendentaalsetest omadustest, pilkavad nad Teda.

Samuti ei tea nad, et Jumala Kõrgeima Isiksuse ilmumine siia materiaalsesse maailma on Tema sisemise energia avaldumine. Tema on materiaalse energia valitseja. Nagu korduvalt selgitatud (mama māyā duratyayā), kinnitab Kṛṣṇa, et ehkki materiaalne energia on väga tugev, on see Tema kontrolli all ning igaüks, kes alistub Kṛṣṇale, pääseb selle materiaalse energia kontrolli alt vabaks. Kui Kṛṣṇale alistunud hing pääseb vabaks materiaalse energia mõjust, siis kuidas saab Kõigekõrgem Jumal, kes juhib kogu loomet, kogu kosmilise looduse alalhoidmist ja hävitamist, omada meiega samasugust materiaalset keha? Seega on Kṛṣṇa taoline käsitlemine täielik rumalus. Rumalad inimesed ei suuda mõista, et ehkki Jumala Isiksus, Kṛṣṇa, ilmub siia maailma tavalise inimese kujul, on Ta kõikide aatomite ja kogu hiiglasliku universumi valitseja. Suurim ja vähim jäävad väljapoole nende arusaamasid, ning seetõttu ei suuda nad mõista, et inimese kehaga täpselt samasuguses kehas viibiv olend võib samal ajal kontrollida nii lõpmatut kui ka vähimat. Ning ehkki Ta kontrollib nii piiritut kui piiratut, on Ta Ise kogu avaldumisest lahus seisev. Tema käsitlematu energia (yogam aiśvaram) kohta öeldakse, et Ta suudab samaaegselt kontrollida nii piiritut kui piiratut, olles Ise nendest lahus. Ehkki rumalad inimesed ei mõista, kuidas suudab Kṛṣṇa, kes näeb välja just nagu inimene, kontrollida nii piiritut kui ka piiratut, aktsepteerivad Tema puhtad pühendunud seda fakti, sest nad teavad, et Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus. Seetõttu alistuvad nad täielikult Kṛṣṇale ning rakendavad end Kṛṣṇa teadvuse arendamisse, Jumala pühendunud teenimisse.

Jumala ilmumine inimesena on põhjustanud suure hulga lahkarvamusi personalistide ja impersonalistide vahel, kuid pöördudes „Bhagavad-gītā" ja „Śrīmad-Bhāgavatami" poole, mis on autoriteetsed tekstid, mõistmaks teadust Kṛṣṇast, mõistame me, et Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus. Ta ei ole tavaline inimene, ehkki Ta ilmus siia maailma tavalise inimese kujul. „Śrīmad-Bhāgavatami" esimese laulu esimeses peatükis esitavad Śaunaka juhitud targad küsimusi Kṛṣṇa tegevuste kohta. Nad ütlevad:

kṛtavān kila karmāṇi
saha rāmeṇa keśavaḥ
ati-martyāni bhagavān
gūḍhaḥ kapaṭa-māṇuṣaḥ

„Jumal Śrī Kṛṣṇa, Jumala Kõrgeim Isiksus koos Balarāmaga mängisid kui inimesed, saates sedasi varjatult korda mitmeid üleloomulikke tegusid." (Bhāg. 1.1.20) Jumala ilmumine inimesena ajab rumalaid inimesi segadusse. Ükski inimene pole võimeline korda saatma selliseid imepäraseid tegusid, nagu seda tegi Kṛṣṇa siin maailmas viibides. Kui Śrī Kṛṣṇa ilmus Oma isa ja ema, Vasudeva ja Devakī ette, ilmus Ta neljakäelisena, kuid pärast vanemate palveid võttis Ta tavalise lapse kuju. „Bhāgavatamis" öeldakse (10.3.46): babhūva prākṛtaḥ śiśuḥ. „Ta omandas tavalise lapse, tavalise inimese kuju." Siin kinnitatakse taas kord, et Jumala ilmumine inimesena on üks Tema transtsendentaalse keha omadustest. Ka „Bhagavad-gītā" üheteistkümnendas peatükis öeldakse, et Arjuna palus Kṛṣṇal näidata Oma neljakäelist kuju (tenaiva rūpeṇa catur-bhujena). Ilmutanud Arjuna palvel End Oma neljakäelisel kujul, võttis Ta tagasi Oma algse, inimesesarnase kuju (mānuṣaṁ rūpam). Need Kõigekõrgema Jumala erinevad omadused näitavad selgelt, et kindlasti pole Ta tavaline inimene.

Mõned neist, kes pilkavad Kṛṣṇat, olles nakatunud māyāvāda filosoofiast, tsiteerivad tõestamaks, et Kṛṣṇa on tavaline inimene, järgmist „Śrīmad-Bhāgavatami" (3.29.21) värssi: ahaṁ sarveṣu bhūteṣu bhūtātmāvasthitaḥ sadā. „Kõigekõrgem viibib igas elusolendis." Kuid mitteautoriteetsete, Kṛṣṇat pilkavate inimeste kommentaaride asemel on targem kuulata nimetatud värsi tähendust vaiṣṇava koolkonna ācāryatelt nagu Jīva Gosvāmī ja Viśvanātha Cakravartī Ṭhākura. Kommenteerides seda värssi, ütleb Jīva Gosvāmī, et Oma täieõigusliku ekspansioonina Paramātmā ehk Ülihinge näol, asub Kṛṣṇa igas liikuvas ja liikumatus elusolendis. Ta lisab, et algaja pühendunu, kes pöörab tähelepanu vaid templis asuvale Kõigekõrgema Jumala kujule, arcā-mūrtile, austamata teisi elusolendeid, teenib templis asuvat Jumala kuju kasutult. Jumala pühendunud jagunevad kolme kategooriasse ning madalaimasse neist kuuluvad algajad pühendunud. Algaja pühendunu pöörab templis olevale jumalusele rohkem tähelepanu kui teistele pühendunutele ning seetõttu hoiatab Śrīla Viśvanātha Cakravartī Ṭhākura, et selline suhtumine vajab parandamist. Pühendunu peaks nägema igat keha kui Kõigekõrgema Jumala kehastust või templit, sest Paramātmāna viibib Kṛṣṇa iga elusolendi südames, ning kõrvuti Jumala templile austuse avaldamisega peaks pühendunu samaväärselt austama ka igat keha, milles paikneb Paramātmā. Seega tuleb igaühte suhtuda väärilise lugupidamisega, kedagi ignoreerimata.

On palju impersonaliste, kes pilkavad Jumala teenimist templis. Nad ütlevad, et kui Jumal on kõikjal, siis miks peaksime me Jumala teenimiseks templisse minema? Ent kui Jumal on kõikjal, kas Teda siis templis ega altaril pole? Personalistid ja impersonalistid jäävadki üksteisega igavesti võitlema. Täiuslik Kṛṣṇa teadvuses viibiv pühendunu teab aga, et ehkki Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus, on Ta kõikeläbiv, nagu seda kinnitatakse „Brahma-saṁhitās". Ehkki Tema isiklik elupaik on Goloka Vṛndāvana ning ehkki Ta asub alati seal, viibib Ta samal ajal ikkagi kõikjal materiaalses ja vaimses maailmas Oma erinevate energiate avaldumiste ja Oma täieõiguslike ekspansioonide näol.

« Previous Next »