TEXT 45
yadi mām apratīkāram
aśastraṁ śastra-pāṇayaḥ
dhārtarāṣṭrā raṇe hanyus
tan me kṣema-taraṁ bhavet
yadi — isegi kui; mām — mind; apratīkāram — vastu hakkamata; aśastram — omamata täit varustust; śastra-pāṇayaḥ — need, kelle käes on relvad; dhārtarāṣṭrāḥ — Dhṛtarāṣṭra pojad; raṇe — lahinguväljal; hanyuḥ — võivad tappa; tat — see; me — minu jaoks; kṣema-taram — parem; bhavet — oleks.
Oleks parem kui Dhṛtarāṣṭra pojad, relvad käes, tapaksid mu, relvitu ja vastupanutu, siinsamas lahinguväljal.
Vastavalt kṣatriya lahingupidamise printsiipidele on tavaks, et relvitut ja vastupanu mitte osutavat vaenlast ei rünnata. Arjuna aga otsustas, et kui vaenlane teda sellises täbaras olukorras ka ründaks, ei astuks ta ikkagi lahingusse. Ta ei arvestanud, kuivõrd veendunud oli vastaspool oma otsuses võidelda. Kõik need seisukohad tulenevad Arjuna heasüdamlikkusest, mis on omane Jumala suurele pühendunule.