TEXT 13
tatraika-sthaṁ jagat kṛtsnaṁ
pravibhaktam anekadhā
apaśyad deva-devasya
śarīre pāṇḍavas tadā
tatra — seal; eka-stham — ühes paigas; jagat — universum; kṛtsnam — täielik; pravibhaktam — jagatud; anekadhā — mitmeks; apaśyat — võis näha; deva-devasya — Jumala Kõrgeima Isiksuse; śarīre — kõiksuse kujus; pāṇḍavaḥ — Arjuna; tadā — sel hetkel.
Sel hetkel nägi Arjuna Jumala kõiksuse kujus kõiki universumi piirituid ekspansioone ühes paigas asetsevatena, ehkki mitmeks, mitmeks tuhandeks jagatutena.
Käesolevas värsis on väga paljutähenduslik sõna tatra („seal"). See rõhutab, et Arjuna ja Kṛṣṇa istusid hetkel, mil Arjuna nägi Kṛṣṇa kõiksuse kuju, oma sõjavankril. Teised lahinguväljal viibinud isiksused ei näinud Jumala kõiksuse kuju, sest Kṛṣṇa andis võime seda näha üksnes Arjunale. Arjuna nägi Kṛṣṇa kehas mitmeid tuhandeid planeete. Nagu kinnitavad vedalikud pühakirjad, eksisteerib suur hulk universumeid ja planeete. Mõned neist on valmistatud mullast, mõned kullast, mõned kalliskividest, mõned neist on väga suured, mõned mitte jne. Istudes oma sõjavankril, nägi Arjuna neid kõiki. Kuid keegi teine ei mõistnud, mis toimus Arjuna ja Kṛṣṇa vahel.