TEXT 4
manyase yadi tac chakyaṁ
mayā draṣṭum iti prabho
yogeśvara tato me tvaṁ
darśayātmānam avyayam
manyase — Sa arvad; yadi — kui; tat — seda; śakyam — on võimeline; mayā — minu poolt; draṣṭum — olla nähtud; iti — sel viisil; prabho — oo, Jumal; yoga-īśvara — oo, kõikide müstiliste jõudude Jumal; tataḥ — siis; me — mulle; tvam — Sina; darśaya — näita; ātmānam — Oma „mina"; avyayam — igavest.
Oo, mu Jumal, oo, kõikide müstiliste jõudude valitseja, kui Sa arvad, et ma olen võimeline vaatama Sinu kosmilist kuju, siis palun näita mulle Oma piiritut kõiksuslikku „mina".
Öeldakse, et materiaalsete meeltega pole võimalik Kõigekõrgemat Jumalat, Kṛṣṇat, ei näha, kuulda, mõista ega tajuda. Kui aga inimene tegeleb katkematult Jumala teenimisega transtsendentaalses armastuses, siis ilmutab Jumal Ennast talle. Iga elusolend on vaid üks vaimne säde ning seetõttu ei suuda ta näha ega mõista Kõigekõrgemat Jumalat. Pühendununa ei sõltu Arjuna oma spekulatiivsest jõust. Ta tunnistab enda kui tavalise elusolendi piiratust ning teadvustab Kṛṣṇa hindamatut positsiooni. Arjuna mõistis, et elusolend ei suuda mõista piiritut lõpmatust. Kui lõpmatu ilmutab End, siis on võimalik lõpmatu olemust mõista üksnes lõpmatu armulikkuse korral. Ka sõna yogeśvara on väga oluline selles värsis, sest see viitab Jumala käsitlematule jõule. Kui Jumal seda soovib, siis võib Ta Oma armust End ilmutada, ehkki Ta on piiritu. Seepärast palub Arjuna, et Kṛṣṇa osutaks talle Oma käsitlematut armulikkust. Ta ei anna Kṛṣṇale korraldusi. Kṛṣṇa ei ole kohustatud End ilmutama; Ta ilmutab End ainult täielikult Temale alistunud, Kṛṣṇa teadvuses viibivatele pühendunutele, kes on alati hõivatud Tema pühendunud teenimisega. Seega ei saa Kṛṣṇat näha need, kes loodavad oma mõttespekulatsioonide jõule.