TEXT 49
mā te vyathā mā ca vimūḍha-bhāvo
dṛṣṭvā rūpaṁ ghoram īdṛṅ mamedam
vyapeta-bhīḥ prīta-manāḥ punas tvaṁ
tad eva me rūpam idaṁ prapaśya
mā — ärgu see olgu; te — sulle; vyathā — vaev; mā — ärgu see olgu; ca — samuti; vimūḍha-bhāvaḥ — segadusse ajaja; dṛṣṭvā — nähes; rūpam — kuju; ghoram — kohutavat; īdṛk — nii nagu see on; mama — Minu; idam — see; vyapeta-bhīḥ — vaba igasugusest hirmust; prīta-manāḥ — rahuldatud mõistuses; punaḥ — taas; tvam — sina; tat — see; eva — sel moel; me — Minu; rūpam — kuju; idam — seda; prapaśya — lihtsalt vaata.
Sa sattusid hirmu ning segaduse mõjuvalda, nähes Minu kohutavat kuju. Olgu sellel nüüd lõpp. Mu pühendunu, ole taas vaba rahutusest. Rahuliku mõistusega võid sa nüüd vaadata kuju, mida soovid näha.
„Bhagavad-gītā" alguses oli Arjuna mures Bhīṣma ja Droṇa, oma austusväärse vanaisa ja õpetaja tapmise pärast. Kuid Kṛṣṇa ütles talle, et tal ei ole mingit põhjust oma vanaisa tapmise pärast karta. Kui Dhṛtarāṣṭra pojad püüdsid Kurude kogu ees Draupadīlt riideid maha kiskuda, Bhīṣma ja Droṇa vaikisid, ning sellise kohustuste hülgamise eest tuleb nad tappa. Kṛṣṇa näitas Arjunale Oma kõiksuse kuju tõestamaks, et need inimesed olid oma ebaseaduslike tegude eest juba niigi tapetud. Kṛṣṇa näitas seda Arjunale, sest pühendunud on alati rahulikud ega soorita selliseid jubedaid tegusid nagu eespool mainitud. Kõiksuse kuju ilmutamise eesmärk oli nüüd täidetud, ning Arjuna tahtis näha Kṛṣṇat neljakäelisel kujul. Sellisel kujul Kṛṣṇa End talle näitaski. Pühendunud ei ole kuigivõrd huvitatud kõiksuse kuju nägemisest, sest sel juhul ei saa nad arendada vastastikuseid armastussuhteid. Pühendunu soovib avaldada Jumalale oma sügavat lugupidamist või näha teda kahekäelisel Kṛṣṇa kujul, et vastastikuses armastuses teenida Jumala Kõrgeimat Isiksust.