TEXT 50
sañjaya uvāca
ity arjunaṁ vāsudevas tathoktvā
svakaṁ rūpaṁ darśayām āsa bhūyaḥ
āśvāsayām āsa ca bhītam enaṁ
bhūtvā punaḥ saumya-vapur mahātmā
sañjayaḥ uvāca — Sañjaya ütles; iti — sedasi; arjunam — Arjunale; vāsudevaḥ — Kṛṣṇa; tathā — sel moel; uktvā — kõneldes; svakam — Tema Enda; rūpam — kuju; darśayām āsa — näitas; bhūyaḥ — taas; āśvāsayām āsa — julgustas; ca — samuti; bhītam — kartlik; enam — teda; bhūtvā — saades; punaḥ — taas; saumya-vapuḥ — ilus kuju; mahā-ātmā — võimsaim.
Sañjaya ütles Dhṛtarāṣṭrale: Olles seda Arjunale öelnud, ilmutas Jumala Kõrgeim Isiksus, Kṛṣṇa, End Oma tegelikul, neljakäelisel kujul ning omandas lõpuks kahekäelise kuju, hajutamaks Arjuna hirmu.
Kui Kṛṣṇa ilmus Vasudeva ja Devakī pojana, ilmus Ta esmalt neljakäelise Nārāyaṇana ning seejärel omandas Ta vanemate soovil tavalise lapse väljanägemise. Kṛṣṇa teadis, et Arjuna ei omanud huvi näha Kṛṣṇa neljakäelist keha, ent kuna Arjuna seda palus, ilmutas Kṛṣṇa End talle neljakäelisena ning omandas seejärel Oma kahekäelise kuju. Väljend saumya-vapuḥ on antud värsis väga oluline. Saumya-vapuḥ tähendab „ülimalt ilus keha"; õigupoolest tuntakse Kṛṣṇa keha kui kõige ilusamat keha. Kṛṣṇa kohalolekul olid kõik kütkestatud Tema keha ilust. Kṛṣṇa kehastus universumi valitsejana on aga väga hirmuäratav ning peletamaks Oma pühendunu, Arjuna hirmu, näitas Ta talle jälle Oma ilusat Kṛṣṇa keha. „Brahma-saṁhitās" (5.38) öeldakse: premāñjana-cchurita-bhakti-vilocanena. „Ainult see inimene, kelle silmad on võitud armastuse salviga, suudab näha Śrī Kṛṣṇa ilusat keha."