TEXT 35
yayā svapnaṁ bhayaṁ śokaṁ
viṣādaṁ madam eva ca
na vimuñcati durmedhā
dhṛtiḥ sā pārtha tāmasī
yayā — mille abil; svapnam — uni; bhayam — kartlikkus; śokam — hädaldamine; viṣādam — tusasus; madam — illusioon; eva — kindlasti; ca — samuti; na — mitte kunagi; vimuñcati — loobub; durmedhā — arutu; dhṛtiḥ — sihikindlus; sā — see; pārtha — oo, Pṛthā poeg; tāmasī — teadmatuse guṇas.
Ning selline arutu sihikindlus, oo, Pṛthā poeg, mis ei tõuse kõrgemale unistamisest, kartlikkusest, hädaldamisest, tusasusest ja illusioonist, on pimeduse guṇa mõjuvallas.
Selle värsi põhjal ei tule järeldada, et vooruse guṇas olev inimene ei unista. „Unistamine" tähendab käesoleval juhul liialdast magamist. Magades näeb inimene alati und, viibigu ta siis vooruse, kire või teadmatuse guṇas. Unenäo nägemine on loomulik nähtus. Kui inimene ei suuda aga vältida liialdast magamist ega uhkust materiaalsete objektide nautimise üle, kui ta alati unistab materiaalse maailma üle valitsemisest ning on suunanud oma elu, mõistuse ja meeled sellest tulenevate eesmärkide rahuldamisele, omab ta sihikindlust, mis kuulub teadmatuse guṇasse.