TEXT 25
avyakto ’yam acintyo ’yam
avikāryo ’yam ucyate
tasmād evaṁ viditvainaṁ
nānuśocitum arhasi
avyaktaḥ — nähtamatu; ayam — see hing; acintyaḥ — käsitlematu; ayam — see hing; avikāryaḥ — muudetamatu; ayam — see hing; ucyate — öeldakse; tasmāt — seepärast; evam — sel moel; viditvā — seda hästi teades; enam — see hing; na — ära; anuśocitum — hädaldama; arhasi — sa väärid.
Öeldakse, et hing on nähtamatu, käsitlematu ja muudetamatu. Seda teades ei tohiks sa keha pärast kurvastada.
Nagu eespool kirjeldatud, on hinge mõõtmed materiaalsete arvestuste kohaselt niivõrd väikesed, et ka võimsaima mikroskoobi all pole teda võimalik näha, mistõttu teda nimetataksegi nähtamatuks. Mis puutub hinge eksistentsi, siis pole keegi suuteline seda eksperimentaalselt tõestama. Me peame lihtsalt tunnistama seda kui tõde śrutile ehk vedatarkusele toetudes, sest ehkki meil on hinge faktilist olemasolu võimalik tajuda, ei saa me ühegi teise allika kaudu jõuda selle olemasolu mõistmiseni. On palju asju, mida meil tuleb aktsepteerida lihtsalt kõrgemale autoriteedile toetudes. Keegi ei saa eitada oma isa olemasolu, lähtudes oma ema autoriteedist. Pole ühtegi teist allikat teada saamaks, kes on kellegi tegelik isa, kui toetumine ema autoriteedile. Samamoodi pole hinge olemuse mõistmiseks ühtegi teist allikat peale „Vedade". Teiste sõnadega öeldes on hing eksperimentaalselt tajumatu. Hing on teadvus ja hing omab teadvust – ka seda kinnitatakse vedalikus kirjanduses – ning meil tuleb seda lihtsalt aktsepteerida. Erinevalt kehast ei allu hing mingitele muutustele. Ning olles igavesti muutumatu, jääb hing võrreldes lõputu Kõrgeima Hingega alati aatomväikseks. Kõrgeim Hing on lõputu ning individuaalne hing kaduvväike. Seepärast ei saa muutumatu ja kaduvväike hing kunagi võrdseks piiritu hinge, Jumala Kõrgeima Isiksusega. Sellisest hinge kontseptsioonist räägitakse korduvalt eesmärgiga kõrvaldada selle suhtes kõik kahtlused. Kordamine on vajalik selleks, et me mõistaksime teemat põhjalikult ning õigesti.