TEXT 28
tattva-vit tu mahā-bāho
guṇa-karma-vibhāgayoḥ
guṇā guṇeṣu vartanta
iti matvā na sajjate
tattva-vit — Absoluutse Tõe teadja; tu — aga; mahā-bāho — oo, tugevakäeline; guṇa-karma — mateeria mõju all sooritatud tegude; vibhāgayoḥ — erinevused; guṇāḥ — meeled; guṇeṣu — meelelises rahuldamises; vartante — on rakendatud; iti — niiviisi; matvā — mõteldes; na — mitte kunagi; sajjate — kiindub.
Oo, tugevakäeline! See, kes teab Absoluutset Tõde, ei rakenda end meelte teenimisse ega enese meelelisse rahuldamisse, eristades täpselt pühendumuses sooritatud tööd resultaatide nimel sooritatud tööst.
Absoluutse Tõe teadja on veendunud, et tema asumine materiaalsetes suhetes on ebaloomulik. Ta teab, et ta on Jumala Kõrgeima Isiksuse, Kṛṣṇa lahutamatu osa ning et oma algolemusliku positsiooni poolest ei peaks ta materiaalses loomes viibima. Ta teab oma tõelist olemust õndsust ja teadmisi täis Kõigekõrgema Jumala lahutamatu osana ning mõistab, et ühel või teisel viisil on ta sattunud materialistliku elukäsitluse köidikuisse. Oma puhta eksistentsi tasandil peaks kõik tema tegevused olema seotud Jumala Kõrgeima Isiksuse pühendunud teenimisega. Seepärast rakendab selline inimene end Kṛṣṇa teadvuse arendamisse, kaotades loomulikult kõik kiindumused materiaalsete meelte tegevustesse, mis on kõik vaid ajutised ja tulenevad välistest asjaoludest. Ta teab, et tema materiaalne olukord on Jumala kõrgeima kontrolli all, ning seetõttu ei lase ta end häirida kõikvõimalike materiaalsete tegude järelmõjudest, vaid peab neid üksnes Jumala armulikkuseks. „Śrīmad-Bhāgavatami" kohaselt nimetatakse seda, kes tunneb Absoluutse Tõe kõiki kolme aspekti – nimelt Brahmanit, Paramātmāt ja Jumala Kõrgeimat Isiksust – tattva-vitiks, sest selline inimene teab ka oma tegelikku positsiooni suhetes Kõigekõrgemaga.