TEXT 12
yuktaḥ karma-phalaṁ tyaktvā
śāntim āpnoti naiṣṭhikīm
ayuktaḥ kāma-kāreṇa
phale sakto nibadhyate
yuktaḥ — see, kes on hõivatud pühendunud teenimisega; karma-phalam — kõikide tegevuste tulemustest; tyaktvā — loobudes; śāntim — täieliku rahu; āpnoti — saavutab; naiṣṭhikīm — kõigutamatu; ayuktaḥ — see, kes ei viibi Kṛṣṇa teadvuses; kāma-kāreṇa — töö tulemuste nautimiseks; phale — tulemuses; saktaḥ — kiindunud; nibadhyate — satub köidikuisse.
Kõigutamatult pühendunud hing saavutab täieliku rahu, sest ta ohverdab oma kõikide tegevuste tulemused Mulle, samal ajal kui inimene, kes ei viibi sellises teadvuses ning kes tahab ise ahnelt oma töö vilju nautida, satub oma tegevuse järelmõjude köidikuisse.
Erinevus Kṛṣṇa teadvuses ja kehaliste arusaamade tasandil viibivate inimeste vahel seisneb selles, et esimene neist on kiindunud Kṛṣṇasse, samal ajal kui teine on kiindunud oma töö viljadesse. Inimene, kes on kiindunud Kṛṣṇasse ning töötab üksnes Tema jaoks, on kahtlemata vabanemiseni jõudnud isiksus. Selline inimene ei muretse oma töö tulemuste pärast. „Bhāgavatamis" selgitatakse, et mure oma töö tulemuste pärast tuleneb inimese viibimisest kahesuste mõju all, teadmisteta Absoluutsest Tõest. Kṛṣṇa on Kõrgeim Absoluutne Tõde, Jumala Isiksus. Kṛṣṇa teadvuse tasandil pole kahesusi. Kõik eksisteeriv on loodud Kṛṣṇa energia poolt ning Kṛṣṇa on läbinisti hea. Seega asuvad Kṛṣṇa teadvuses sooritatavad tegevused absoluutsel tasandil ning transtsendentaalsetena ei mõjuta neid miski materiaalne. Seetõttu täidab Kṛṣṇa teadvuses viibiva inimese südant rahu. Kuid see, kes ihaldab saada isiklikku kasu meeleliste naudingute näol, ei saavuta kunagi rahu. Selles seisneb Kṛṣṇa teadvuse saladus. Inimene, kes on vabanenud hirmudest ja jõudnud rahu tasandile, teadvustab, et ainus, mis on olemas, on Kṛṣṇa – selles seisneb Kṛṣṇa teadvuse saladus.