TEXT 22
ye hi saṁsparśa-jā bhogā
duḥkha-yonaya eva te
ādy-antavantaḥ kaunteya
na teṣu ramate budhaḥ
ye — need; hi — kindlasti; saṁsparśa-jāḥ — materiaalsete meeltega kokku puutudes; bhogāḥ — naudingute; duḥkha — kannatuste; yonayaḥ — allikad; eva — kindlasti; te — nad on; ādi — algus; anta — lõpp; vantaḥ — alluvuses; kaunteya — oo, Kuntī poeg; na — mitte kunagi; teṣu — nendes; ramate — tunneb rõõmu; budhaḥ — arukas inimene.
Arukas inimene ei püüdle materiaalsete meelte ja meelte objektide kokkupuutest tulenevate naudingute poole, mis on kannatuste allikaks. Oo, Kuntī poeg, sellistel naudingutel on algus ja lõpp ning seetõttu arukas inimene neist rõõmu ei tunne.
Materiaalsed meelelised naudingud tulenevad meelte objektide kokkupuutest materiaalsete meeltega, kuid need on ajalikud, sest materiaalne keha ise on ajalik. Vabanenud hinge ei huvita miski ajalik. Kuidas saakski vabanenud hing nõustuda nautima võltsnaudinguid, kui ta teab täpselt, millist rõõmu võib kogeda transtsendentaalsetest naudingutest. „Padma Purāṇas" öeldakse:
ramante yogino ’nante
satyānande cid-ātmani
iti rāma-padenāsau
paraṁ brahmābhidhīyate
„Müstikud kogevad Absoluutsest Tõest piiritut transtsendentaalset naudingut ning seetõttu tuntakse Kõrgeimat Absoluutset Tõde, Jumala Isiksust ka nimega Rāma."
Ka „Śrīmad-Bhāgavatamis" (5.5.1) öeldakse:
nāyaṁ deho deha-bhājāṁ nṛ-loke
kaṣṭān kāmān arhate viḍ-bhujāṁ ye
tapo divyaṁ putrakā yena sattvaṁ
śuddhyed yasmād brahma-saukhyaṁ tv anantam
„Mu kallid pojad, pole mingit mõtet selles inimkehas elades teha kõvasti tööd meeleliste naudingute jaoks. Selliseid naudinguid kogevad ka roojasööjad [sead]. Te peaksite hoopis oma eksistentsi puhastamiseks läbi tegema askeese, mille tulemusena võite nautida piiritut transtsendentaalset õndsust."
Seetõttu pole tõelised joogid ehk õpetatud transtsendentalistid kiindunud meelelistesse naudingutesse, mis sunnivad elusolendit materiaalset eksistentsi jätkama. Mida enam inimene andub meelelistele naudingutele, seda tugevamalt seob ta end materiaalsete hädade köidikuisse.