TEXT 36
asaṁyatātmanā yogo
duṣprāpa iti me matiḥ
vaśyātmanā tu yatatā
śakyo ’vāptum upāyataḥ
asaṁyata — ohjeldamatu; ātmanā — mõistusega; yogaḥ — eneseteadvustamine; duṣprāpaḥ — raske saavutada; iti — sel viisil; me — Minu; matiḥ — seisukoht; vaśya — kontrollile allutatud; ātmanā — mõistusega; tu — aga; yatatā — püüeldes; śakyaḥ — praktiline; avāptum — saavutada; upāyataḥ — sobivate vahenditega.
Selle jaoks, kes ei suuda oma mõistust ohjeldada, on eneseteadvustamiseni jõudmine raske. Kuid see, kes kontrollib oma mõistust ning püüdleb eneseteadvustamise poole sobivate vahenditega, võib edus kindel olla. Selline on Minu seisukoht.
Jumala Kõrgeim Isiksus teatab, et see, kes ei võta tarvitusele vastavaid abinõusid mõistuse lahutamiseks materiaalsetest kiindumustest, saavutab vaevalt eneseteadvustamises edu. Püüdlus praktiseerida joogat materiaalsetele naudingutele järele andes on sama, mis üritada süüdata tuld, sellele samal ajal vett peale kallates. Jooga praktiseerimine mõistuse kontrollita on aja raiskamine. Selline joogaetendus võib olla küll materiaalselt tulutoov, kuid vaimse eneseteadvustamise jaoks on taoline tegevus täiesti kasutu. Seepärast tuleb kontrollida mõistust, hõivates seda pidevalt Jumala teenimisega transtsendentaalses armastuses. Olemata pidevalt hõivatud Kṛṣṇa teadvuse arendamisega, pole võimalik saavutada mõistuse üle täielikku kontrolli. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene saavutab lihtsalt jooga praktiseerimise resultaadi, ilma et tal oleks vaja selleks eraldi jõupingutusi teha, kuid jooga praktiseerija ei saa saavutada samasugust edu, jõudmata Kṛṣṇa teadvuse tasandile.