TEXT 19
tapāmy aham ahaṁ varṣaṁ
nigṛhṇāmy utsṛjāmi ca
amṛtaṁ caiva mṛtyuś ca
sad asac cāham arjuna
tapāmi — annan soojust; aham — Mina; aham — Mina; varṣam — vihma; nigṛhṇāmi — hoian tagasi; utsṛjāmi — saadan; ca — ja; amṛtam — surematus; ca — ja; eva — kindlasti; mṛtyuḥ — surm; ca — ja; sat — hing; asat — mateeria; ca — ja; aham — Mina; arjuna — oo, Arjuna.
Oo, Arjuna, Mina annan soojust ning Mina saadan nii vihma kui põuda. Mina olen surematus ning samuti surma kehastus. Nii vaim kui ka mateeria asuvad Minus.
Oma erinevate energiate abil levitab Kṛṣṇa soojust ja valgust elektri ja päikese kaudu. Suveajal on Kṛṣṇa see, kes ei luba vihmal sadada, ning vihmaperioodil saadab Ta lakkamatuid vihmavooge. Energia, mis meid üleval peab ning võib meie elu pikendada, on Kṛṣṇa, ning Kṛṣṇa on ka see, kes meid elu lõpul surmana vastu võtab. Analüüsides neid Kṛṣṇa erinevaid energiaid, võime veenduda, et Kṛṣṇa jaoks pole vaimu ja mateeria vahel erinevust, või teisisõnu öeldes on Ta nii mateeria kui ka vaim. Seetõttu, Kṛṣṇa teadvuses edasi arenedes, ei tee ka inimene enam selliseid eristusi. Ta näeb kõiges üksnes Kṛṣṇat.
Kuna Kṛṣṇa on nii mateeria kui ka vaim, on ka kõiki materiaalseid avaldumisi hõlmav hiiglaslik kõiksuse kuju samuti Kṛṣṇa, ning Tema mängud Vṛndāvanas kahekäelise Śyāmasundarana flööti mängides on Jumala Kõrgeima Isiksuse mängud.