TEXT 33
kiṁ punar brāhmaṇāḥ puṇyā
bhaktā rājarṣayas tathā
anityam asukhaṁ lokam
imaṁ prāpya bhajasva mām
kim — kui palju; punaḥ — taas; brāhmaṇāḥ — brāhmaṇad; puṇyāḥ — õiglased; bhaktāḥ — pühendunud; rāja-ṛṣayaḥ — pühad kuningad; tathā — samuti; anityam — ajalikku; asukham — kannatusi täis; lokam — planeeti; imam — seda; prāpya — saavutades; bhajasva — rakenda end armastusega teenimisse; mām — Minule.
Veelgi enam kehtib see õiglaste brāhmaṇate, pühendunute ja pühade kuningate puhul. Seepärast, olles sattunud siia ajalikku kannatusi täis maailma, rakenda end armastusega Minu teenimisse.
Selles materiaalses maailmas elavad inimesed jagatakse küll erinevatesse klassidesse, kuid kokkuvõttes ei ole see maailm kellelegi õnnetoov paik. Selles värsis öeldakse selgelt: anityam asukhaṁ lokam. See tähendab, et see maailm on ajalik ning täis kannatusi ning ükski arukas inimene siin elada ei soovi. Jumala Kõrgeim Isiksus kuulutab, et see maailm on ajalik ning täis kannatusi. Mõned filosoofid, eriti māyāvādīdest filosoofid, ütlevad, et see maailm on võlts, kuid „Bhagavad-gītāst" saame me teada, et see maailm ei ole mitte võlts, vaid ajalik. „Ajalik" ja „võlts" ei tähenda ühte ja sama. See maailm on ajalik, kuid eksisteerib ka teine maailm, mis on igavene. See maailm on täis kannatusi, kuid too teine maailm on seevastu igavene ning täis õndsust.
Arjuna oli sündinud pühas kuninglikus perekonnas. Ka temale ütleb Jumal: „Rakenda end Minu pühendunud teenimisse ning tule kiiresti tagasi Jumala juurde, tagasi koju." Mitte keegi ei pea jääma siia kannatusi täis ajalikku maailma. Igaüks peab otsima varjupaika Jumala Kõrgeima Isiksuse juurest, sest ainult siis võib elusolend olla igavesti õnnelik. Kõigekõrgema Jumala pühendunud teenimine on ainus meetod lahendamaks kõikide inimklasside kõiki probleeme. Seepärast peaks iga inimene arendama Kṛṣṇa teadvust ning tegema sel viisil oma elu täiuslikuks.