TEXT 14
sarvam etad ṛtaṁ manye
yan māṁ vadasi keśava
na hi te bhagavan vyaktiṁ
vidur devā na dānavāḥ
sarvam — kogu; etat — seda; ṛtam — tõde; manye — ma tunnistan; yat — mida; mām — mulle; vadasi — Sa räägid; keśava — oo, Kṛṣṇa; na — mitte kunagi; hi — kindlasti; te — Sinu; bhagavan — oo, Jumala Isiksus; vyaktim — ilmutamist; viduḥ — saavad teada; devāḥ — pooljumalad; na — ega; dānavāḥ — deemonid.
Oo, Kṛṣṇa, ma tunnistan kõike, mida Sa oled mulle öelnud, kui täielikku tõde. Oo, Jumal, Sinu isiksust ei suuda mõista ei pooljumalad ega deemonid.
Arjuna kinnitab siin, et uskmatud ja deemonlike omadustega inimesed ei suuda Kṛṣṇat mõista. Teda ei tunne isegi mitte pooljumalad, mida rääkida siis veel kaasaja niinimetatud teadlastest? Kõigekõrgema Jumala armust mõistis Arjuna, et Kõrgeim Tõde on Kṛṣṇa ning et Kṛṣṇa on täiuslik. Seetõttu tuleb meil järgida Arjuna eeskuju. Temast sai „Bhagavad- gītā" autoriteet. Nagu kirjeldatud neljandas peatükis, oli paramparā õpilasjärgnevusahel „Bhagavad-gītā" mõistmiseks katkenud ning seetõttu pidi Kṛṣṇa paramparā ahela taastama. Ta otsustas seda teha Arjuna kaudu, kuna Arjuna oli Tema lähedane sõber ning suur pühendunu. Nagu meie eessõnas sellele „Gītopaniṣadile" öeldud, tuleb „Bhagavad-gītāt" mõista paramparā ahela kaudu. Kui paramparā ahel oli katkenud, valiti Arjuna välja selle taastamiseks. Arjuna tunnistas kõike, mida Kṛṣṇa talle rääkis, ning meie peaksime tema eeskuju järgima. Siis võime me mõista „Bhagavad-gītā" tuuma ning vaid siis võime me mõista, et Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus.