TEXT 44
tasmāt praṇamya praṇidhāya kāyaṁ
prasādaye tvām aham īśam īḍyam
piteva putrasya sakheva sakhyuḥ
priyaḥ priyāyārhasi deva soḍhum
tasmāt — seepärast; praṇamya — avaldades lugupidamist; praṇidhāya — heites pikali; kāyam — keha; prasādaye — et anuda armu; tvām — Sulle; aham — mina; īśam — Kõigekõrgemale Jumalale; īḍyam — kummardatav; pitā iva — nagu isa; putrasya — pojaga; sakhā iva — nagu sõber; sakhyuḥ — sõbraga; priyaḥ — armastaja; priyāyāḥ — kallimaga; arhasi — Sa peaksid; deva — mu Jumal; soḍhum — sallima.
Sina oled Kõigekõrgem Jumal, keda peab kummardama iga elusolend. Seepärast langen ma maha Sinu ette, et avaldada Sulle oma sügavat lugupidamist ning paluda Sinu armu. Nii nagu isa andestab oma pojale vallatused, nagu sõber andestab oma sõbrale häbematused, nagu naine andestab oma kaasale ebaviisakused, palun ma Sind andestada mulle need eksimused, mis ma olen teinud Sind ebaõiglaselt koheldes.
Kṛṣṇa pühendunud asuvad Kṛṣṇaga erinevates suhetes: üks pühendunu võib suhelda Kṛṣṇa kui pojaga, teine kui oma abikaasaga, kolmas kui oma sõbra või kui oma õpetajaga. Kṛṣṇa ja Arjuna olid sõprusvahekorras. Nii nagu andestab isa, abikaasa või õpetaja, andestab ka Kṛṣṇa.