TEXT 53
nāhaṁ vedair na tapasā
na dānena na cejyayā
śakya evaṁ-vidho draṣṭuṁ
dṛṣṭavān asi māṁ yathā
na — mitte kunagi; aham — Mina; vedaiḥ — „Vedade" uurimise läbi; na — mitte kunagi; tapasā — rangete askeeside läbi; na — mitte kunagi; dānena — heategevuse läbi; na — mitte kunagi; ca — samuti; ijyayā — kummardamise läbi; śakyaḥ — on võimalik; evam-vidhaḥ — sel moel; draṣṭum — näha; dṛṣṭavān — nägemas; asi — sa oled; mām — Mind; yathā — nagu.
Seda Minu keha, mida sa oma transtsendentaalsete silmadega praegu näed, pole võimalik mõista lihtsalt „Vedasid" uurides, rangeid askeese järgides, heategevusega tegeledes või Minu ees templis kummardades. Need ei ole vahendid, mille abil Mind on võimalik näha sellisena nagu Ma olen.
Kṛṣṇa ilmus Oma vanemate Devakī ja Vasudeva ette esmalt neljakäelisel kujul ning seejärel omandas Ta kahekäelise keha. Ateistidel või neil, kes ei praktiseeri pühendunud teenimist, on seda saladust väga raske mõista. Õpetlased, kes uurivad vedalikke pühakirju üksnes grammatika õppimiseks või akadeemiliste teadmiste omandamiseks, ei suuda Kṛṣṇat mõista. Samuti ei suuda Teda mõista inimesed, kes külastavad templit, kummardades Jumala ees üksnes vastava tava tõttu. Nad külastavad templit, kuid ei suuda mõista Kṛṣṇat sellisena nagu Ta on. Kṛṣṇat on võimalik mõista üksnes pühendunud teenimise teed käies. Seda selgitab Kṛṣṇa Ise järgnevas värsis.