No edit permissions for Eesti keel / Estonian

TEXT 6

tatra sattvaṁ nirmalatvāt
prakāśakam anāmayam
sukha-saṅgena badhnāti
jñāna-saṅgena cānagha

tatra — seal; sattvam — vooruse guṇa; nirmalatvāt — olles puhtaim materiaalses maailmas; prakāśakam — valgustades; anāmayam — patuste tegude järelmõjudeta; sukha — õnnega; saṅgena — suhtlusega; badhnāti — muudab tingimustest sõltuvaks; jñāna — teadmistega; saṅgena — suhtlusega; ca — samuti; anagha — oo, patutu.

Oo, patutu, vooruse guṇa, mis on puhtam kui teised, valgustab elusolendit ning vabastab ta kõikide patuste tegude järelmõjudest. Need, kes viibivad vooruse guṇa mõju all, satuvad sõltuvusse õnnetundest ning teadmistest.

Materiaalse looduse tingimustest sõltuvuses olevaid elusolendeid on erinevaid. Mõned neist on õnnelikud, mõned väga aktiivsed, mõned aga abitud. Kõik need erinevad psühholoogilised avaldumised määratlevad selle, mil viisil elusolendid on tingimustest sõltuvad. Erinevaid tingimustest sõltumise viise kirjeldataksegi käesolevas „Bhagavad-gītā" osas. Esmalt räägitakse vooruse guṇast. Arendades materiaalses maailmas vooruse guṇat, saab inimene targemaks kui need, kes on tingimustest sõltuvad mõnel muul viisil. Vooruse guṇa mõju all olevat inimest ei puuduta kuigivõrd materiaalsed hädad ning ta peab end materiaalsetes valdkondades arenenuks. Hea näide seda tüüpi inimestest on brāhmaṇad, kes on vooruse guṇa mõju all viibivad isiksused. Õnnetunne tuleneb sellest, et vooruse guṇani jõudnud inimene on enam-vähem vaba patuste tegude järelmõjudest. Vedakirjanduses öeldakse, et vooruse guṇa tähendab suuremaid teadmisi ning suuremat õnnetunnet.

Ainsaks probleemiks on sel juhul aga see, et vooruse guṇa mõju all viibiv inimene satub sõltuvusse tundest, et ta on teistest parem ja targem. Sel moel satub ta tingimustest sõltuvusse. Parimad näited sellest on teadlased ja filosoofid. Kõik nad on väga uhked oma teadmiste üle ning kuna nad reeglina võivad endale lubada häid elamistingimusi, kogevad nad teatud materiaalset õnnetunnet. See tingimustest sõltuvas elus kogetav edasijõudmise tunne seob neid materiaalse looduse vooruse guṇaga. Kuna nad on kiindunud vooruse guṇas tegutsemisse, on nad selle kiindumuse jätkudes sunnitud omandama uusi looduse guṇade poolt valitsetavaid kehasid, ning seega ei saavuta nad vabanemist ega vaimsesse maailma tõusmist. Elusolend võib korduvalt olla filosoof, teadlane või poeet ning ühtlasi korduvalt kannatada sünni ja surma ebamugavuste käes. Kuid materiaalse energia illusiooni tõttu peavad nad ise sellist elu ometigi meeldivaks.

« Previous Next »