TEXT 34
akīrtiṁ cāpi bhūtāni
kathayiṣyanti te ’vyayām
sambhāvitasya cākīrtir
maraṇād atiricyate
akīrtim — halba kuulsust; ca — samuti; api — lisaks; bhūtāni — kõik inimesed; kathayiṣyanti — räägivad tulevikus; te — sinust; avyayām — igavesti; sambhāvitasya — väärika inimese jaoks; ca — samuti; akīrtiḥ — halb kuulsus; maraṇāt — kui surm; atiricyate — saab enamaks.
Inimesed jäävad igavesti rääkima sinust kui autust inimesest, lugupeetud inimese jaoks aga on halb kuulsus hullem kui surm.
Selles värsis teatab Jumal Kṛṣṇa nii sõbra kui filosoofina Arjunale Oma lõpliku seisukoha lahingust keeldumise suhtes. Jumal ütleb: „Arjuna, kui sa lahkud lahinguväljalt veel enne lahingu algust, hakkavad inimesed sind argpüksiks nimetama. Ja kui sa arvad, et sa päästad oma elu lahinguväljalt põgenedes ning kui sul on ükskõik, kui inimesed sind pärast laimama hakkavad, siis Minu soovitus sulle on: „Parem hukku lahingus!" Sinusuguse lugupeetud inimese jaoks on halb kuulsus hullem kui surm. Seepärast ei tohiks sa oma elu pärast kartes lahinguväljalt põgeneda, sest lahingus hukkumine on väärikam. See päästab sind halvast kuulsusest Minu sõpruse kuritarvitamise eest ning säilitab sinu prestiiz̆i ühiskonnas."
Niisiis oli Jumala lõplik seisukoht, et Arjuna jaoks oleks parem lahingus hukkuda kui võitlemisest loobuda.