TEXT 19
tasmād asaktaḥ satataṁ
kāryaṁ karma samācara
asakto hy ācaran karma
param āpnoti pūruṣaḥ
tasmāt — seetõttu; asaktaḥ — kiindumusteta; satatam — pidevalt; kāryam — kohustusena; karma — töö; samācara — täida; asaktaḥ — kiindumusteta; hi — kindlasti; ācaran — täites; karma — töö; param — Kõrgeima; āpnoti — saavutab; pūruṣaḥ — inimene.
Seega peaks inimene töötama kohusetundest, vabana kiindumusest oma töö viljadesse, sest töötades ilma kiindumuseta jõuab ta Kõigekõrgemani.
Kõigekõrgem tähendab pühendunute jaoks Jumala Isiksust ning impersonalistide jaoks vabanemist. Seega inimene, kes töötab Kṛṣṇa heaks ehk Kṛṣṇa teadvuses viibides, täpse juhendamise all ja vabana kiindumusest oma töö resultaatidesse, läheneb kahtlemata elu kõrgeimale eesmärgile. Arjuna sai korralduse võidelda Kurukṣetra lahingus Kṛṣṇa nimel, kuna Kṛṣṇa soovis seda. Püüdlus olla hea inimene ning mitte kasutada vägivalda on isiklik kiindumus, kuid toimides Kõigekõrgema soovide kohaselt ei teki inimeses kiindumust oma töö resultaatidesse. Sedasi toimides sooritab ta kõige täiuslikumat tegevust, mida soovitab Jumala Kõrgeim Isiksus, Śrī Kṛṣṇa.
Selliseid vedalikke rituaale nagu ettekirjutuste kohaseid ohverdusi sooritatakse puhastumaks jumalakartmatutest tegudest, mida on sooritatud enese meeleliseks rahuldamiseks. Kuid tegevus Kṛṣṇa teadvuses on transtsendentaalne kõikide heade ja halbade tegude järelmõjude suhtes. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei oma mingit kiindumust oma töö resultaatidesse. Selline inimene töötab üksnes Kṛṣṇa heaks. Ta on küll hõivatud mitmesuguste tegevustega, kuid ta ei ole kiindunud mitte ühessegi neist.