TEXT 39
śraddhāvāḻ labhate jñānaṁ
tat-paraḥ saṁyatendriyaḥ
jñānaṁ labdhvā parāṁ śāntim
acireṇādhigacchati
śraddhā-vān — usklik inimene; labhate — saavutab; jñānam — teadmised; tat-paraḥ — väga tugevalt neisse kiindunud; saṁyata — kontrollile allutatud; indriyaḥ — meeled; jñānam — teadmised; labdhvā — olles saavutanud; parām — transtsendentaalse; śāntim — rahu; acireṇa — väga kiirelt; adhigacchati — saavutab.
Usklik inimene, kes on pühendanud end transtsendentaalsete teadmiste omandamisele ning kes on alistanud oma meeled enese tahtele, on nende teadmiste omandamiseks valmis ning, olles need omandanud, saavutab ta peatselt kõrgeima vaimse rahu.
Selliste teadmisteni võib jõuda usklik inimene, kes viibib Kṛṣṇa teadvuses ning usub kõrvalekaldumatult Kṛṣṇasse. Usklikuks inimeseks nimetatakse seda, kes usub, et lihtsalt Kṛṣṇa teadvuses tegutsedes, saavutab inimene kõrgeima täiuslikkuse. Sellise usuni on võimalik jõuda praktiseerides Jumala pühendunud teenimist ja korrates mantrat Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare, mis puhastab inimese südame kogu materiaalsest saastast. Ennekõike peab aga inimene kontrollima oma meeli. Inimene, kes usub Kṛṣṇasse ning kes kontrollib oma meeli, võib kergelt ja kiiresti jõuda Kṛṣṇa teadvuse teadmiste täiuslikkuseni.