TEXT 4
arjuna uvāca
aparaṁ bhavato janma
paraṁ janma vivasvataḥ
katham etad vijānīyāṁ
tvam ādau proktavān iti
arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; aparam — noorem; bhavataḥ — Sinu; janma — sünd; param — kõrgemalseisev; janma — sünd; vivasvataḥ — päikesejumala; katham — kuidas; etat — seda; vijānīyām — ma mõistan; tvam — Sina; ādau — algul; proktavān — juhendasid; iti — niiviisi.
Arjuna ütles: Päikesejumal Vivasvān sündis varem kui Sina. Kuidas pean ma siis mõistma Sinu ütlust, et Sina õpetasid talle seda teadust aegade alguses?
Arjunat tunnistatakse Jumala pühendununa. Kuidas aga saab ta siis Jumala sõnu mitte uskuda? Tegelikult ei esita Arjuna seda küsimust mitte enese huvides, vaid nende jaoks, kes ei usu Jumala Kõrgeimat Isiksust, ning deemonite jaoks, kellele ei meeldi mõte Kṛṣṇast kui Jumala Kõrgeimast Isiksusest. Nende jaoks küsib Arjuna selle küsimuse, tehes seda nii nagu ta ise ei mõistaks Jumala Isiksuse, Kṛṣṇa olemust. Kümnendas peatükis ilmneb, et Arjuna teadis väga hästi, et Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus, kõige algne allikas ja transtsendentsuse kõrgeim aspekt. Loomulikult oli Kṛṣṇa siin maailmas ka Devakī pojana. Tavalisel inimesel on väga raske mõista, kuidas sai Kṛṣṇa jääda samal ajal Jumala Kõrgeimaks Isiksuseks, igaveseks algseks isikuks. Seetõttu esitas Arjuna küsimuse selle asjaolu kohta Kṛṣṇale nii, et Kṛṣṇa Ise saaks anda autoriteetse selgituse. Seda, et Kṛṣṇa on kõrgeim autoriteet, tunnistatakse kogu maailmas, ning mitte ainult käesoleval hetkel, vaid juba mäletamatutest aegadest peale. Ainult deemonid eiravad seda fakti. Kuna Kṛṣṇa on kõigi poolt tunnistatud autoriteet, asetab Arjuna Tema ette küsimuse nii, et Kṛṣṇa saaks kirjeldada End Ise ning et kellelgi poleks vaja tugineda deemonite poolt antud kirjeldustele, mis moonutavad Teda neile ja nende järgijatele sobival viisil. Kṛṣṇat selgitava teaduse uurimine on igaühe enese huvides. Kui Kṛṣṇa Ise räägib Endast, siis toob see kasu kõikidele maailmadele. Deemonitele võivad need kirjeldused tunduda küll kummalistena, kuna nad lähtuvad Kṛṣṇa uurimisel alati omaenese vaatepunktist, aga pühendunud on südamest tänulikud kõige Kṛṣṇa poolt öeldu eest. Pühendunud on alati tänulikud igasuguse Kṛṣṇast kõneleva autoriteetse informatsiooni eest, sest nad tahavad alati Kṛṣṇast üha enam ja enam teada saada. Ateistid, kes peavad Kṛṣṇat tavaliseks inimeseks, võivad selle informatsiooni läbi jõuda lõpuks arusaamisele, et Kṛṣṇa on üleinimlik, et Ta on sac-cid-ānanda-vigraha – õndsuse ja teadmiste igavene kehastus, et Ta on transtsendentaalne ning et Ta on kõrgemalseisev nii kõikide materiaalse looduse guṇade kui ka aja ja ruumi mõju suhtes. Kṛṣṇa pühendunu, nagu näiteks Arjuna, on kahtlemata kõikidest Kṛṣṇa transtsendentaalse positsiooni vääritikäsitlejatest kõrgemas positsioonis. Arjuna küsimuse selline asetus Jumala ette tulenes lihtsalt pühendunu püüdest astuda vastu ateistlikele seisukohtadele, mille kohaselt Kṛṣṇat peetakse tavaliseks inimeseks, kes allub materiaalse looduse guṇade mõjule.