TEXT 25
labhante brahma-nirvāṇam
ṛṣayaḥ kṣīṇa-kalmaṣāḥ
chinna-dvaidhā yatātmānaḥ
sarva-bhūta-hite ratāḥ
labhante — saavutavad; brahma-nirvāṇam — vabanemine Kõigekõrgemas; ṛṣayaḥ — need, kes on sisemiselt aktiivsed; kṣīṇa-kalmaṣāḥ — kes on vabad kõikidest pattudest; chinna — olles lahti rebinud; dvaidhāḥ — kahesus; yata-ātmānaḥ — hõivatud enese teadvustamisega; sarva-bhūta — kõikide elusolendite jaoks; hite — heategevuslikus töös; ratāḥ — hõivatud.
Need, kes on jõudnud kõrgemale kahtlustest tulenevatest kahesustest, kelle mõistus on suunatud sissepoole, kes on alati hõivatud kõikide elusolendite heaolu nimel töötamisega, ning kes on vabad kõikidest pattudest, saavutavad vabanemise ja teadvustavad Kõrgeimat Tõde.
Ainult täielikult Kṛṣṇa teadvuses viibivat inimest saab pidada kõikide elusolendite heaolu nimel töötavaks isiksuseks. Kui inimene tõepoolest mõistab, et kõige allikaks on Kṛṣṇa, ning kui ta töötab sellise meelestatusega, siis töötab ta kõikide heaks. Inimkonna kannatused tulenevad unustamisest, et Kṛṣṇa on kõrgeim nautija, kõrgeim omanik ning kõrgeim sõber. Seepärast on töötamine kogu ühiskonnas, sellise teadvuse taastamise nimel, kõrgeim heategevus. Sellist tööd saab teha ainult inimene, kes on saavutanud vabanemise, olles teadvustanud Kõigekõrgemat. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei kahtle Kṛṣṇa ülemvõimus, sest ta on kõikidest pattudest täielikult vabanenud. See on jumaliku armastuse tasand.
Inimene, kes on hõivatud üksnes inimkonna füüsilise heaolu teenimisega, ei suuda tegelikult kedagi aidata. Välise keha ja mõistuse hädade ajutine leevendamine pole piisav. Inimese raske olukorra tegeliku põhjuse võib leida enese ja Kõigekõrgema vaheliste suhete unustamises. Kui inimene on täielikult teadlik oma suhetest Kṛṣṇaga, on ta tegelikult vabanenud hing, ehkki ta võib viibida materiaalses ihulobudikus.