TEXT 4
sāṅkhya-yogau pṛthag bālāḥ
pravadanti na paṇḍitāḥ
ekam apy āsthitaḥ samyag
ubhayor vindate phalam
sāṅkhya — materiaalse maailma analüütiline uurimine; yogau — pühendunud teenimisena sooritatav töö; pṛthak — erinev; bālāḥ — vähem arukad; pravadanti — ütlevad; na — mitte kunagi; paṇḍitāḥ — õpetatud; ekam — ühes; api — isegi; āsthitaḥ — asetsedes; samyak — täielik; ubhayoḥ — mõlema; vindate — naudib; phalam — tulemust.
Ainult teadmisteta inimesed eristavad pühendunud teenimist [karma- joogat] materiaalse maailma analüütilisest uurimisest [sāṅkhyast]. Need, kes on tõeliselt targad, ütlevad, et see, kes astub ühele neist kahest teest, saavutab nende mõlema tulemused.
Materiaalse maailma analüütilise uurimise eesmärk on tuvastada kõige eksisteeriva hing. Materiaalse maailma hingeks on Viṣṇu ehk Ülihing. Jumala pühendunud teenimine hõlmab ka Ülihinge teenimist. Ühe protsessi eesmärgiks on leida puu juur, teise eesmärgiks seda juurt kasta. Sāṅkhya filosoofia tõeline uurija leiab materiaalse maailma juure, Viṣṇu, ning seejärel rakendab end täiuslikele teadmistele toetudes Jumala teenimisse. Seepärast pole põhiolemuslikult nende kahe protsessi vahel mingit erinevust, sest mõlema eesmärk on Viṣṇu. Need, kes pole teadlikud nende protsesside lõplikest eesmärkidest, ütlevad, et sāṅkhya ja karma-jooga pole samased; see aga, kes omab põhjalikke teadmisi, on teadlik neid erinevaid protsesse ühendavast eesmärgist.