No edit permissions for Eesti keel / Estonian

TEXT 5

yat sāṅkhyaiḥ prāpyate sthānaṁ
tad yogair api gamyate
ekaṁ sāṅkhyaṁ ca yogaṁ ca
yaḥ paśyati sa paśyati

yat — mida; sāṅkhyaiḥ — sāṅkhya filosoofia abil; prāpyate — saavutatakse; sthānam — paika; tat — seda; yogaiḥ — pühendunud teenimise läbi; api — samuti; gamyate — võib saavutada; ekam — ühte; sāṅkhyam — analüütilist uurimist; ca — ja; yogam — pühendumuslikku tegevust; ca — ja; yaḥ — see, kes; paśyati — näeb; saḥ — tema; paśyati — näeb tegelikult.

See, kes teab, et pühendunud teenimise läbi võib saavutada sama eesmärgi kui analüütilise uurimise läbi ning kes seetõttu näeb analüütilist uurimist ja pühendunud teenimist ühel tasandil asuvatena, näeb asju sellistena, nagu need tegelikult on.

Filosoofilise uurimuse tegelik eesmärk on leida elu lõplik eesmärk. Ning kuna elu lõplik eesmärk on eneseteadvustamine, ei ole kahe erineva protsessi abil saavutatavate järelduste vahel mingit erinevust. Sāṅkhya filosoofia uurimise läbi jõuab inimene järeldusele, et elusolend ei ole mitte materiaalse maailma, vaid kõrgeima vaimse terviku lahutamatu osake. Järelikult pole elusolendil materiaalse maailmaga midagi ühist ning tema tegevused peaksid olema teatud seoses Kõigekõrgemaga. Kui ta tegutseb Kṛṣṇa teadvuses, viibib ta sisuliselt oma algolemuslikus positsioonis. Esimese protsessi, sāṅkhya läbi tuleb lahti öelda materiaalsetest kiindumustest ning pühendumusliku yoga protsessi läbi arendatakse endas kiindumust Kṛṣṇa teadvuses töötamisse. Sisuliselt on mõlemad protsessid samased, ehkki pealiskaudsel vaatlusel võib näida, et üks protsess seisneb kiindumustest lahtiütlemises, teine aga kiindumuste arendamises. Materiaalsetest kiindumustest lahtiütlemine ning Kṛṣṇasse kiindumine on aga üks ja seesama. Inimene, kes seda mõistab, näeb asju sellistena, nagu need on.

« Previous Next »