TEXT 12
sarva-dvārāṇi saṁyamya
mano hṛdi nirudhya ca
mūrdhny ādhāyātmanaḥ prāṇam
āsthito yoga-dhāraṇām
sarva-dvārāṇi — kõiki keha uksi; saṁyamya — kontrollides; manaḥ — mõistus; hṛdi — südames; nirudhya — sulgedes; ca — samuti; mūrdhni — pealael; ādhāya — fikseerides; ātmanaḥ — hinge; prāṇam — eluõhu; āsthitaḥ — asetsedes; yoga-dhāraṇām — joogi seisundis.
Jooga tähendab kõikidest meelelistest tegevustest lahti ütlemist. Sulgedes kõik meelte uksed ning fikseerides mõistuse südamele ja eluõhu pealaele, kinnistab inimene end joogas.
Et praktiseerida joogat siin soovitatud viisil, peab joogi sulgema esmalt kõik meelenaudingute juurde viivad uksed. Sellist praktikat nimetatakse pratyāhāraks ehk meelte lahutamiseks meelte ihaldusobjektidest. Teadmiste hankimiseks mõeldud meeleorganid (silmad, kõrvad, nina, keel ja kompimismeel) tuleb hoida täielikult enese kontrolli all, laskmata neil tegutseda enese rahuldamiseks. Sel moel keskendatakse mõistus Ülihingele südames ning elujõud tõstetakse pealaele. Seda protsessi kirjeldatakse üksikasjalikult kuuendas peatükis. Kuid nagu eespool mainitud, pole selle meetodi järgimine käesoleval ajastul praktiline. Parim meetod on Kṛṣṇa teadvus. Kui inimene suudab fikseerida oma mõistuse Kṛṣṇale, Teda pühendunult teenides, siis suudab ta väga lihtsalt püsida häirimatus transtsendentaalses transi ehk samādhi seisundis.