TEXT 27
naite sṛtī pārtha jānan
yogī muhyati kaścana
tasmāt sarveṣu kāleṣu
yoga-yukto bhavārjuna
na — mitte kunagi; ete — need kaks; sṛtī — erinevad teed; pārtha — oo, Pṛthā poeg; jānan — isegi kui ta teab; yogī — Jumala pühendunu; muhyati — on segaduses; kaścana — iga; tasmāt — seepärast; sarveṣu kāleṣu — alati; yoga-yuktaḥ — Kṛṣṇa teadvust praktiseeriv; bhava — lihtsalt saa; arjuna — oo, Arjuna.
Oo, Arjuna, ehkki pühendunud teavad neid kahte teed, ei satu nad kunagi segadusse. Seepärast ole alati kindel pühendumuses.
Kṛṣṇa annab siin Arjunale nõu, et ta ei tohiks lasta end häirida erinevatest teeradadest, mida mööda hing võib materiaalsest maailmast lahkudes minna. Kõigekõrgema Jumala pühendunu ei tohiks muretseda, kas ta lahkub siit ilmast oma tahte kohaselt või juhuslikult. Pühendunu peaks viibima häirimatult Kṛṣṇa teadvuses ning kordama Hare Kṛṣṇa mantrat. Ta peab teadma, et nende erinevate teede valimise üle muretsemine on väga vaevarikas. Parim viis süveneda Kṛṣṇa teadvusse on teenida alati Kṛṣṇat; sel viisil muutub elusolendi tee vaimsesse kuningriiki turvaliseks, kindlaks ja sirgeks. Eriti tähtis on käesolevas värsis sõna yoga-yukta. Häirimatu joogi on kõikides oma tegevustes rakendanud end Kṛṣṇa teadvuse arendamisse. Śrī Rūpa Gosvāmī soovitab: anāsaktasya viṣayān yathārham upayuñjataḥ – inimene peab loobuma kiindumusest materiaalsetesse tegevustesse ning tegema kõike Kṛṣṇa teadvuses. Selle süsteemi abil, mida nimetatakse yukta- vairāgyaks, saavutab inimene täiuslikkuse. Seepärast ei lase Kṛṣṇa pühendunu end sellistest kirjeldustest kunagi häirida, kuna ta teab, et Kṛṣṇat pühendunult teenides on talle kindlustatud tee tagasi ülimasse elupaika.