TEXT 33
akṣarāṇām a-kāro ’smi
dvandvaḥ sāmāsikasya ca
aham evākṣayaḥ kālo
dhātāhaṁ viśvato-mukhaḥ
akṣarāṇām — tähtedest; a-kāraḥ — esimene täht; asmi — Mina olen; dvandvaḥ — kahekordne; sāmāsikasya — liitsõnadest; ca — ja; aham — Mina olen; eva — kindlasti; akṣayaḥ — igavene; kālaḥ — aeg; dhātā — looja; aham — Mina olen; viśvataḥ-mukhaḥ — Brahmā.
Tähtedest olen Ma A ning liitsõnadest kahekordne liitsõna. Samuti olen Ma igavene aeg ning loojatest olen Ma Brahmā.
Vedakirjandus algab sanskriti tähestiku esimese tähe, a-kāraga. Ilma a-kārata ei oleks võimalik midagi hääldada ning seega on a-kāra heli alus. Sanskriti keeles on palju liitsõnu ning kahekordseid liitsõnu nagu näiteks rāma-kṛṣṇa nimetatakse dvandvateks. Sõnad rāma ning kṛṣṇa omavad selles liitsõnas samasugust vormi ning seetõttu nimetatakse seda kahekordseks.
Kõikidest hävitajatest on peamine aeg, sest aeg hävitab kõik. Aeg esindab Kṛṣṇat, sest aja möödudes süttib ettenähtud hetkel suur tuli, mis hävitab kõik.
Loovatest elusolenditest on tähtsaim neljapealine Brahmā. Seega esindab ka tema Kõigekõrgemat Jumalat, Kṛṣṇat.