TEXT 40
namaḥ purastād atha pṛṣṭhatas te
namo ’stu te sarvata eva sarva
ananta-vīryāmita-vikramas tvaṁ
sarvaṁ samāpnoṣi tato ’si sarvaḥ
namaḥ — avaldades minu lugupidamist; purastāt — eest; atha — samuti; pṛṣṭhataḥ — tagant; te — Sulle; namaḥ astu — ma avaldan oma lugupidamist; te — Sulle; sarvataḥ — igast küljest; eva — tõepoolest; sarva — sest Sina oled kõik; ananta-vīrya — piiritu energia; amita-vikramaḥ — ja piiritu jõud; tvam — Sina; sarvam — kõike; samāpnoṣi — Sa katad; tataḥ — seega; asi — Sina oled; sarvaḥ — kõik.
Ma avaldan Sulle oma lugupidamist nii Sinu ees, taga kui ka igas küljes. Oo, ääretu jõud, Sa oled piiritu võimu valitseja! Sa oled kõikeläbiv ning seega oled Sa kõik!
Armastuse ekstaasist Kṛṣṇa vastu avaldab Arjuna Talle lugupidamist igast küljest. Arjuna tunnistab Kṛṣṇat kui kogu jõu ja vapruse valitsejat, kes seisab kõrgemal kõikidest lahinguväljale kogunenud võimsatest sõdalastest. „Viṣṇu Purāṇas" (1.9.69) öeldakse:
yo ’yaṁ tavāgato deva
samīpaṁ devatā-gaṇaḥ
sa tvam eva jagat-sraṣṭā
yataḥ sarva-gato bhavān
„Oo, Jumala Kõrgeim Isiksus! Ükskõik, kes Sinu ette ka ilmuks, olgu ta kasvõi pooljumal, on Sinu poolt loodud."