TEXT 26
vedāhaṁ samatītāni
vartamānāni cārjuna
bhaviṣyāṇi ca bhūtāni
māṁ tu veda na kaścana
veda — tean; aham — Mina; samatītāni — täielikult minevikku; vartamānāni — olevikku; ca — ja; arjuna — oo, Arjuna; bhaviṣyāṇi — tulevikku; ca — samuti; bhūtāni — kõiki elusolendeid; mām — Mind; tu — aga; veda — teab; na — ei; kaścana — keegi.
Oo, Arjuna, Jumala Kõrgeima Isiksusena tean Ma kõike, mis on toimunud minevikus, mis toimub olevikus, ning mis saab toimuma tulevikus. Ma tunnen ka kõiki elusolendeid, kuid Mind ei tunne keegi.
Siin antakse selge vastus küsimusele kas Jumal on personaalne või impersonaalne. Kui Kṛṣṇa, Jumala Kõrgeima Isiksuse keha, oleks olnud māyā, materiaalne, nagu seda usuvad impersonalistid, siis oleks pidanud Ta tavalise elusolendi kombel ka vahetama Oma keha ning unustama kõik Oma varasemad elud. Ükski materiaalses kehas olev elusolend ei suuda oma varasemaid elusid mäletada ning samuti ei suuda ta ette öelda, mis juhtub tema järgnevates eludes või sellegi elu jooksul. Seega ei tea ta, mis on toimunud minevikus, mis toimub olevikus ning mis saab toimuma tulevikus. Vabanemata materiaalsest saastast pole minevikku, olevikku ja tulevikku võimalik teada.
Erinevalt tavalisest elusolendist ütleb Kṛṣṇa aga käesolevas värsis, et Ta teab kõike, mis on toimunud minevikus, mis toimub olevikus ning mis saab toimuma tulevikus. Neljandas peatükis veendusime, et Jumal Kṛṣṇa mäletab, kuidas Ta miljoneid aastaid tagasi andis õpetusi päikesejumal Vivasvānile. Kṛṣṇa tunneb igat elusolendit, kuna Ülihingena asub Ta igaühe südames. Kuid vaatamata tõsiasjale, et Kṛṣṇa viibib igas elusolendis ning seda Jumala Kõrgeima Isiksusena, ei suuda vähese arukusega inimesed, isegi kui nad on suutelised teadvustama impersonaalset Brahmanit, teadvustada Śrī Kṛṣṇat kui Kõrgeimat Isiksust. Śrī Kṛṣṇa transtsendentaalne keha pole kindlasti mitte häviv. Ta on nagu Päike ning māyā on nagu pilv. Materiaalses maailmas võime näha, et eksisteerib Päike, eksisteerivad pilved ning erinevad tähed ja planeedid. Teatud ajaks võivad pilved kogu taeva kinni katta, kuid see, et me sel hetkel taevast ei näe, johtub üksnes meie piiratud nägemisvõimest. Päike, Kuu ja tähed pole tegelikult kaetud. Samamoodi ei saa māyā kunagi Kõigekõrgemat Jumalat kinni katta. Oma sisemise energia abil ei ole Ta nähtav vaid vähese arukusega inimestele. Nagu öeldud käesoleva peatüki kolmandas värsis, üritavad selles inimelus täiuslikkuseni jõuda vaid üksikud inimesed miljonitest, ning tuhandetest sellistest täiuslikkuseni jõudnutest suudab ehk ainult üks mõista, kes on Jumal Kṛṣṇa. Jumala Kõrgeimat Isiksust, Śrī Kṛṣṇat, pole võimalik mõista Kṛṣṇa teadvuses viibimata, isegi siis, kui inimene on jõudnud impersonaalse Brahmani või iga elusolendi südames asetseva Paramātmā teadvustamise täiuslikkuseni.