TEXTS 6-7
mahā-bhūtāny ahaṅkāro
buddhir avyaktam eva ca
indriyāṇi daśaikaṁ ca
pañca cendriya-gocarāḥ
icchā dveṣaḥ sukhaṁ duḥkhaṁ
saṅghātaś cetanā dhṛtiḥ
etat kṣetraṁ samāsena
sa-vikāram udāhṛtam
mahā-bhūtāni — põhielemendid; ahaṅkāraḥ — vale ego; buddhiḥ — arukus; avyaktam — mitteavaldunu; eva — kindlasti; ca — samuti; indriyāṇi — meeled; daśa-ekam — üksteist; ca — samuti; pañca — viis; ca — samuti; indriya-go-carāḥ — meelte ihaldusobjektid; icchā — iha; dveṣaḥ — viha; sukham — õnn; duḥkham — ahastus; saṅghātaḥ — kogum; cetanā — elu tunnused; dhṛtiḥ — veendumus; etat — kõik see; kṣetram — tegevusväli; samāsena — kokkuvõttes; sa-vikāram — vastasmõjudega; udāhṛtam — on näiteks.
Viis põhielementi, vale ego, arukus, mitteavaldunu, kümme meelt ning mõistus, viis meelte ihaldusobjekti, iha, viha, õnn, ahastus, materiaalsete elementide kogum, elu tunnused ning veendumus – kõik see moodustab üheskoos tegevusvälja ning selle muutused.
Kõikidest suurte tarkade kinnitustest, vedalikest hümnidest ja „Vedānta- sūtra" aforismidest võime teha selle maailma komponentide kohta järgmise järelduse. Esiteks eksisteerivad maa, vesi, tuli, õhk ja eeter. Need on viis põhielementi, mida kokku nimetatakse mahā-bhūtaks. Neile järgnevad vale ego, arukus ning materiaalse maailma kolm guṇat mitteavaldunud kujul. Neile järgnevad omakorda viis teadmiste omandamist võimaldavat meelt: silmad, kõrvad, nina, keel ja nahk; ning viis tegutsemismeelt: hääl, jalad, käed, pärak ning suguelundid. Meeltest kõrgemale jääb mõistus, mida võib nimetada sisemiseks meeleks. Seega eksisteerib mõistusega kokku üksteist meelt. Samuti eksisteerib viis meelte ihaldusobjekti: lõhn, maitse, kuju, puudutus ning heli. Kokku nimetatakse neid kahtekümmet nelja elementi tegevusväljaks. Kui inimene asub neid kahtekümmet nelja elementi analüütiliselt uurima, võib ta väga hästi aru saada, milline on tegevusvälja olemus. Samuti eksisteerivad iha, viha, õnn ja ahastus, mis on viie põhielemendi vastastikuste mõjude avaldumised jämedakoelises kehas. Elu tunnused, mida esindab teadvus, ning veendumused, on peenekoelise keha – s.o. mõistuse, ego ja arukuse – avaldumised. Ka need peenekoelised elemendid loetakse tegevusvälja hulka.
Viis põhielementi on vale ego jämedakoeline avaldumine, mis omakorda esindab vale ego algstaadiumit, mida tähistatakse terminiga „materialistlik kontseptsioon" ehk tāmasa-buddhi (teadmatuse mõju all olev arukus). See esindab aga omakorda materiaalse looduse kolme guṇat nende mitteavaldunud kujul. Materiaalse looduse kolme guṇat nende mitteavaldunud kujul nimetatakse pradhānaks.
See, kes tahab omandada üksikasjalikud teadmised neist kahekümne neljast elemendist ja nende vastastikustest mõjudest, peaks uurima filosoofiat detailsemalt. „Bhagavad-gītās" tuuakse ära ainult üldistav kokkuvõte.
Keha on kõikide nende tegurite esindaja ning see allub kuuele muutusele: keha sünnib, kasvab, säilib teatud aja jooksul, loob kõrvalsaadusi, seejärel kängub ning lõpuks hävib. Seepärast on tegevusväli ajalik, materiaalne nähtus. Tegevusvälja tundja ja omaniku ehk kṣetra-jña olemus on aga teistsugune.