TEXT 27
icchā-dveṣa-samutthena
dvandva-mohena bhārata
sarva-bhūtāni sammohaṁ
sarge yānti paran-tapa
icchā — iha; dveṣa — ja viha; samutthena — sündinud; dvandva — kahesusest; mohena — illusiooni poolt; bhārata — oo, Bharata järglane; sarva — kõik; bhūtāni — elusolendid; sammoham — pettekujutelmadesse; sarge — sündides; yānti — lähevad; parantapa — oo, vaenlaste alistaja.
Oo, Bharata järglane, oo, vaenlaste alistaja, kõik elusolendid sünnivad pettekujutelmadesse, ihast ja vihast sündinud kahesustest segadusse aetuina.
Elusolendi tõeline, algolemuslik positsioon on alistuda Kõigekõrgemale Jumalale, puhastele teadmistele. Kui elusolend on sattunud puhastest teadmistest lahku viivale eksiteele, siis satub ta illusoorse energia kontrolli alla ega suuda mõista Jumala Kõrgeimat Isiksust. Illusoorne energia avaldub kahesustena nagu iha ja viha. Iha ning viha tõttu tahavad teadmatuses viibivad inimesed Kõigekõrgema Jumalaga üheks saada ning kadestavad Kṛṣṇat kui Jumala Kõrgeimat Isiksust. Puhtad pühendunud, kes ei ole eksitatud ega ihast ja vihast saastunud, mõistavad, et Jumal Śrī Kṛṣṇa avaldub Oma sisemiste energiate abil, kuid kahesustest ning teadmatusest eksitusse viidud inimesed arvavad, et Jumala Kõrgeima Isiksuse on loonud materiaalsed energiad. See on nende õnnetus. Sellised eksitusse sattunud inimesed elavad sellistes kahesustes nagu häbi ja au, kannatused ja õnn, mees ja naine, hea ja halb, nauding ja valu jne, mõeldes: „See on mu naine, see on mu maja, mina olen selle maja peremees, mina olen selle naise mees." Need on pettekujutelmade kahesused. Need, kes on kahesustest sel viisil petetud, on läbinisti rumalad ega suuda seetõttu Jumala Kõrgeimat Isiksust mõista.