TEXT 42
atha vā bahunaitena
kiṁ jñātena tavārjuna
viṣṭabhyāham idaṁ kṛtsnam
ekāṁśena sthito jagat
atha vā — või; bahunā — mitmed; etena — sedalaadi; kim — mida; jñātena — teades; tava — sinu; arjuna — oo, Arjuna; viṣṭabhya — läbiv; aham — Mina; idam — see; kṛtsnam — kogu; eka — ühega; aṁśena — osaga; sthitaḥ — asetsen; jagat — universum.
Kuid Arjuna, mis vajadust oleks sul teada kõiki neid üksikasju? Ühe ainsa fragmentaarse osakesega Endast läbin Ma kogu seda universumit, ning pean seda üleval.
Ülihingena on Kõigekõrgem Jumal esindatud kõikjal materiaalses universumis. Jumal ütleb siin Arjunale, et ei ole mingit mõtet püüda mõista, kuidas iga asi oma rikkuses ja suurepärasuses iseseisvalt toimib. Tuleb mõista, et kõik elav eksisteerib üksnes tänu sellele, et selles viibib Ülihingena Kṛṣṇa. Alates hiiglaslikust Brahmāst kuni väikseima sipelgani eksisteerivad kõik elusolendid vaid tänu sellele, et neis viibib Ülihingena Kṛṣṇa, kes kõiki alal hoiab.
Maailmas on levinud misjon, mis kuulutab, et iga pooljumala kummardamine viib lõpuks välja Jumala Kõrgeima Isiksuseni, kõrgeima eesmärgini. Kuid käesolevas peatükis ei kiideta pooljumalate kummardamist heaks, sest isegi võimsaimad pooljumalad nagu Brahmā ja Śiva esindavad vaid osa Kõigekõrgema Jumala külluslikkusest. Tema on kõige sündinu alge ning pole kedagi, kes oleks Temast võimsam. Ta on asamaurdhva, s.t. et ei ole kedagi, kes seisaks Temast kõrgemal või oleks Temaga võrdne. „Padma Purāṇas" öeldakse, et seda, kes peab Kõigekõrgema Jumalat, Kṛṣṇat, pooljumalatega samasse kategooriasse kuuluvaks (olgu nendeks pooljumalateks kasvõi Brahmā või Śiva), võib kahtluseta pidada ateistiks. Kui inimene aga uurib Kṛṣṇa jumalike omaduste ning energia ekspansioonide kirjeldusi, mõistab ta kahtlemata Jumal Śrī Kṛṣṇa positsiooni, ning keskendab oma mõistuse vankumatult Kṛṣṇa teenimisele. Oma osalise ekspansiooni, Paramātmā kaudu, mis viibib kõiges eksisteerivas, on Jumal kõikeläbiv. Seepärast keskendavad puhtad pühendunud oma mõistuse Kṛṣṇa teadvusesse, hõivates end täielikult pühendunud teenimisega, ning seetõttu viibivad nad alati transtsendentaalses seisundis. Pühendunud teenimist ja Kṛṣṇa kummardamist on täpselt kirjeldatud käesoleva peatüki kaheksandas, üheksandas, kümnendas ja üheteistkümnendas värsis. Selline on puhta pühendunud teenimise tee. Käesolevas peatükis on üksikasjalikult kirjeldatud, kuidas inimene võib saavutada kõrgeima pühendumusliku täiuslikkuse, suheldes Jumala Kõrgeima Isiksusega. Śrīla Baladeva Vidyābhūṣaṇa, suur ācārya Kṛṣṇast algavas õpilasjärgnevusahelas, võtab oma kommentaari käesolevale peatükile kokku, öeldes:
yac-chakti-leśāt sūryādyā
bhavanty aty-ugra-tejasaḥ
yad-aṁśena dhṛtaṁ viśvaṁ
sa kṛṣṇo daśame ’rcyate
Isegi Päike saab oma jõu Jumal Kṛṣṇa piiritust energiast ning Kṛṣṇa osaline ekspansioon on kogu maailma alalhoidjaks. Seepärast on Kṛṣṇa väärt, et Teda kummardataks.
Selliselt lõpevad Bhaktivedanta selgitused „Śrīmad Bhagavad-gītā" kümnendale peatükile, mis käsitlesid Absoluudi külluslikkust.