TEXT 8
ahaṁ sarvasya prabhavo
mattaḥ sarvaṁ pravartate
iti matvā bhajante māṁ
budhā bhāva-samanvitāḥ
aham — Mina; sarvasya — kõige; prabhavaḥ — loomise allikas; mattaḥ — Minust; sarvam — kõik; pravartate — lähtub; iti — sel viisil; matvā — teades; bhajante — pühenduvad; mām — Minule; budhāḥ — õpetatud; bhāva-samanvitāḥ — suure tähelepanelikkusega.
Mina olen kõikide vaimsete ja materiaalsete maailmade allikas. Kõik lähtub Minust. Targad, kes on sellest täielikult teadlikud, rakendavad end Minu pühendunud teenimisse ning teenivad Mind kogu südamest.
Haritud õpetlane, kes on täielikult läbi uurinud „Vedad", kes omab teadmisi sellistelt autoriteetidelt nagu Jumal Caitanya ning kes teab, kuidas neid õpetusi ka rakendada, suudab mõista, et Kṛṣṇa on kõige algne allikas nii materiaalses kui ka vaimses maailmas. Seda täpselt teades keskendub ta kindlalt Kõigekõrgema Jumala pühendunud teenimisele. Ta ei lase end häirida mitte mingite absurdsete kommentaaride või rumalate inimeste poolt. Kõikides vedalikes pühakirjades öeldakse, et Kṛṣṇa on Brahmā, Śiva ja kõikide teiste pooljumalate looja. „Atharva Vedas" („Gopāla-tāpanī Upaniṣad" 1.24) öeldakse: yo brahmāṇaṁ vidadhāti pūrvaṁ yo vai vedāṁś ca gāpayati sma kṛṣṇaḥ. „See oli Kṛṣṇa, kes õpetas algul Brahmāle vedalikku tarkust ning kes oli minevikus vedalike teadmiste levitajaks." „Narāyaṇa Upaniṣadis" (1) öeldakse samuti: atha puruṣo ha vai nārāyaṇo 'kāmayata prajāḥ sṛjeyeti. „Siis soovis Kõrgeim Isiksus Nārāyaṇa luua elusolendid." Sealsamas jätkatakse: nārāyaṇād brahmā jāyate, nārāyaṇād prajāpatiḥ prajāyate, nārāyaṇād indro jāyate, nārāyaṇād aṣṭau vasavo jāyante, nārāyaṇād ekādaśa rudrā jāyante, nārāyaṇād dvādaśādityāḥ. „Nārāyaṇast on sündinud Brahmā ning elusolendite esiisad. Nārāyaṇast on sündinud samuti Indra, kaheksa Vasut, üksteist Rudrat ning kaksteist Ādityat." See Nārāyaṇa on Kṛṣṇa ekspansioon.
Samuti öeldakse nendes samades „Vedades": brahmaṇyo devakī-putraḥ. „Kṛṣṇa, Devakī poeg, on Kõrgeim Isiksus." („Nārāyaṇa Upaniṣad" 4) Teises vedalikus pühakirjas öeldakse sellele lisaks: eko vai nārāyaṇa āsīn na brahmā na īśāno nāpo nāgni-samau neme dyāv-āpṛthivī na nakṣatrāṇi na sūryaḥ. „Loome algul eksisteeris üksnes Kõrgeim Isiksus Nārāyaṇa. Ei olnud ei Brahmād, Śivat, ei vett, tuld, Kuud, tähti taevas ega Päikest." („Mahā Upaniṣad" 1) „Mahā Upanisadis" öeldakse ka seda, et Śiva sündis Kõigekõrgema Jumala laubast. Seega jõuavad „Vedad" järeldusele, et kummardada tuleb Kõigekõrgemat Jumalat, Brahmā ja Śiva loojat.
„Mokṣa-dharmas" ütleb Kṛṣṇa:
prajāpatiṁ ca rudraṁ cāpy
aham eva sṛjāmi vai
tau hi māṁ na vijānīto
mama māyā-vimohitau
„Mina olen loonud nii esiisad, Śiva kui ka teised, ehkki nad ise ei tea, et Mina olen olnud nende looja, sest nad on eksitatud Minu illusoorsest energiast." Ka „Varāha Purāṇas" öeldakse:
nārāyaṇaḥ paro devas
tasmāj jātaś caturmukhaḥ
tasmād rudro ’bhavad devaḥ
sa ca sarva-jñatāṁ gataḥ
„Nārāyaṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus, ning Temast sündis Brahmā, kellest sündis Śiva."
Jumal Kṛṣṇa on kõikide avaldumiste allikas ning Teda nimetatakse kõige mõjuvamaks põhjuseks. Kṛṣṇa ütleb: „Kuna kõik on sündinud Minust, olen Mina kõige algne allikas. Kõik allub Mulle, pole kedagi, kes seisaks Minust kõrgemal." Pole kõrgemat valitsejat kui Kṛṣṇa. See, kes mõistab seda tõde Kṛṣṇast, vedakirjandusele toetuvalt autoriteetselt vaimselt õpetajalt kuuldes, rakendab kogu oma energia Kṛṣṇa teadvuse arendamisse, ning sel viisil saab temast tõeliselt haritud inimene. Kõik teised, kes ei oma Kṛṣṇast selliseid teadmisi, ei ole temaga võrreldes midagi muud kui lihtsalt rumalad inimesed. Ainult rumal inimene võib pidada Kṛṣṇat tavaliseks inimeseks. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei tohiks lasta end selliste rumalate inimeste poolt eksitada. Ta peaks vältima kõiki „Bhagavad-gītā" ebaautoriteetseid kommentaare ja tõlgendusi ning jätkama kõigutamatu otsusekindlusega Kṛṣṇa teadvuse arendamist.