TEXT 6
etad-yonīni bhūtāni
sarvāṇīty upadhāraya
ahaṁ kṛtsnasya jagataḥ
prabhavaḥ pralayas tathā
etat — need kaks loodust; yonīni — kelle sünni allikas; bhūtāni — kõik loodu; sarvāṇi — kõik; iti — sel moel; upadhāraya — tea; aham — Mina; kṛtsnasya — kõikehõlmava; jagataḥ — maailma; prabhavaḥ — avaldumise allikas; pralayaḥ — hävitamine; tathā — samamoodi nagu.
Kõik loodud olendid saavad alguse neist kahest loodusest. Võid olla kindel, et Mina olen kõige selles maailmas eksisteeriva, nii materiaalse kui ka vaimse, algne allikas ja hävitaja.
Kõik eksisteeriv on mateeria ja vaimu toodang. Vaim on loome algne alus, mis loob mateeria. Vaim ei teki mingil kindlal mateeria arengu astmel. Vastupidi, see materiaalne maailm avaldub üksnes tänu vaimse energia olemasolule. See materiaalne keha areneb vaid seetõttu, et selles viibib hing. Laps areneb noorukiks ning seejärel täiskasvanuks tänu sellele, et kehas viibib kõrgem energia, vaimne hing. Samamoodi areneb kogu hiiglasliku universumi kosmiline avaldumine Ülihinge ehk Viṣṇu kohaloleku tõttu. Seega on vaim ja mateeria, mis koos moodustavad selle hiiglasliku universumi, algselt Jumala kaks energiat, ning järelikult on Jumal kõige algne põhjus. Jumala väikene lahutamatu osake, nimelt elusolend, võib olla põhjuseks mõne suure pilvelõhkuja, suure tehase või ka suure linna loomisele, kuid ta ei saa kunagi olla kogu suure universumi loojaks. Suure universumi loomise põhjuseks on suur hing ehk Ülihing. Ning Kṛṣṇa, olles Kõigekõrgem, on nii suurte kui väikeste hingede põhjus. Seega on algselt kõikide põhjuste põhjuseks Kṛṣṇa. Seda kinnitatakse „Kaṭha Upaniṣadis" (2.2.13): nityo nityānāṁ cetanaś cetanānām.